X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Eksperdid kiirusepiirangust Tallinnas: liiklusmärkide vahetamisest on vähe

Foto: Siim Lõvi /ERR

Tallinn asub paljudel tänavatel autode liikumiskiirust alla tooma. Asjatundjate hinnangul üksnes liiklusmärkide väljavahetamisest ei piisa, vaja on muuta ka linnaruumi.

Autoajakirjanik Karl Eduard Salumäe kasutab Tallinnas liiklemiseks nii autot kui ka ühistransporti, kuid tõdeb, et viimane kuigi kasutajasõbralik pole.

"Suurem niisugune tõeliselt laiaulatuslik ühistranspordivõrgu ümberkorraldamine toimus olümpiamängudeks ja sellest on nüüdseks juba 44 aastat möödas. Päris pikk aeg. /.../ Ühistransport on jäänud oma korralduselt ja ennekõike trassidelt suhteliselt ajast maha," ütles ta.

Praegu kasutab Tallinnas ühistransporti 40 protsenti elanikest. Ent linna eesmärk on, et selle kümnendi lõpuks kasutaks ühistransporti juba enam kui pooled linlased. Selleks on vaja aga kaasajastada liinivõrku.

"See, mille põhjal inimesed valivad oma liikumisviisi, on väga suuresti mugavus. Ja mugavuse juures, kui me räägime ühistranspordist, on esimene küsimus see, kas ma saan oma sihtkohta ühe liikumisega ehk ilma ümberistumisteta. /.../ Täna me peame loomulikuks üht ümberistumist, aga uuringud näitavad, et ka seda on inimeste jaoks natukene liiga palju," rääkis endine Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd.

Abilinnapea Vladimir Svet soovib hajutada liiklust kesklinnast eemale, võttes liinide planeerimisel arvesse uusi tõmbekeskusi nagu Ülemiste, Rocca al Mare ja Nõmme keskus, aga ka uusi asumeid.

"Meil on olemas uusi kvartaleid, uusi asumeid, mis on tekkinud viimase paarikümne aasta jooksul, mis ei ole veel hetkel nii hästi ühistranspordiga ühendatud kui ajaloolised linnaosad ja ka seda ebaõiglust me soovime lahendada. Näiteks Tiskre ja Astangu, aga neid on kindlasti veel. /.../ Ma usun, et juba kahe või kolme aasta pärast see, kuidas näeb välja meie liinivõrk, hakkab erinema sellest, mida me näeme täna," rääkis Svet.

Peamine rõhk pannakse elektritranspordile, trammide kõrvale tulevad ka elektribussid ja tagasi tuuakse trollid.

Ühistranspordi kõrval on aga linn asunud langetama ka autode sõidukiirusi. Paljud liiklejad pole märganudki, et harjumuspärase 50 asemel tuleb juba paljudel tänavatel piirduda 30 ja 40-ga.

"Nad puudutavad umbes seitset või kaheksat magistraali südalinna sees, aga paralleelselt sellega kümnetel ja kümnetel tänavatel üle linna. Peamiselt tänavatel, kus asuvad koolid, lasteaiad, elamupiirkonnad käib see liikluse piiramine järk-järgult," selgitas Svet.

Esialgu on välja vahetatud vaid liiklusmärgid. Ekspertide hinnangul jääb sellest väheks, sest muutma peaks ka linnaruumi.

"Kui kiirust natukene alla tuua ja võib-olla ka natuke piirata liiklusruumi ennast, siis see distsiplineerib liiklejaid juba selliselt, et selles uues tekkinud olukorras, selles liiklusvoos tegelikult on liiklus sujuvam, läbilaskvam ja teatud mõttes ka kiirem," rääkis Mänd.

"Lihtsalt märgi vahetamine, eks ta kiiruse alla toob ikka, aga selle allatoomise põhjus on siis see, et autojuhid kardavad tõenäoliselt trahvi saada," ütles Salumäe.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: