X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Sõja 698. päev: ISW sõnul liikusid Vene väed edasi Avdijivka lähistel

{{1705895820000 | amCalendar}}
Poola peaminister Donald Tusk kohtus Kiievis oma Ukraina kolleegiga
Poola peaminister Donald Tusk kohtus Kiievis oma Ukraina kolleegiga Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/VIACHESLAV RATYNSKYI

Ukraina peastaabi sõnul ründavad Vene okupatsiooniväed enim Avdijivka suunal. Mõttekoja ISW analüütikute sõnul liikusid Vene väed edasi Avdijivka lähistel. Venemaa korraldas droonirünnaku Ukrainale. Venemaa peab Zelenski sõnul tundma ja mäletama sõda igavesti.

Oluline esmaspäeval, 22. jaanuaril kell 21.04:

- USA luure CNN-ile: Ukraina sõda kestab veel vähemalt kaks aastat

- Jermak: oleme teel Zelenski ja Orbani kohtumise poole;

- Zelenski pakub välismaalastest Ukraina kaitsjatele kodakondsust;

- Poola peaminister saabus visiidile Kiievisse;

- Venemaal vahistati väidetavalt sõjaväerajatisi rünnata plaaninud mees;

- Ukraina peastaap: Vene okupatsiooniväed ründavad enim Avdijivka suunal;

- ISW: Vene väed liikusid edasi Avdijivka lähistel;

- Ukraina lasi alla kaheksa Vene drooni kaheksast;

- Venemaa peab Zelenski sõnul tundma ja mäletama sõda igavesti;

- Ukraina vajab Pritzkeri sõnul sõja võitmiseks USA majanduslikku tuge.

Zelenski: Ukraina ja Poola alustavad tööd julgeolekutagatiste kallal

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Poola peaminister Donald Tusk arutasid Poola ühinemist G7 riikide sõnastatud Ukraina julgeolekutagatistega.

"Olen tänulik valmisoleku eest alustada tööd meie riikide kahepoolsete lepingute kallal. Olen kindel, et see leping tuleb väga ambitsioonikas, täpselt see, mida meie rahvad vajavad," ütles Zelenski Kiievis toimunud teabetunnis.

"Eriti tänan teid ühise töö eest Poolaga rahuvalemi kallal. Poola toetab üleilmseid jõupingutusi, osaleb kohtumistel ja see on oluline," märkis Zelenski.

Umerov: Belgia lubas, et annab 2024. aastal Ukrainale 611 miljoni euro eest sõjalist abi

Ukraina kaitseminister Rustem Umerov suhtles esmaspäeval oma Belgia kolleegiga. Umerovi sõnul annab Belgia sel aastal Ukrainale 611 miljoni euro eest sõjalist abi. Belgia on seni andnud Ukrainale 496 miljoni euro eest sõjalist abi, vahendas The Kyiv Independent. 

USA luure CNN-ile: Ukraina sõda kestab veel vähemalt kaks aastat

Sõltumata sellest, mis Ameerika poliitikas 2024. aastal toimub, usuvad USA ja Lääne luureametnikud, et Vene-Ukraina sõda kestab tõenäoliselt veel vähemalt kaks aastat ning mõni USA ja Lääne ametnik väidab, et lahingud võivad jätkuda veel kuni viis aastat, edastas reedel CNN.

USA sõjaväe esindaja Euroopas ennustab, et Ukraina järgmine suur vastupealetung Vene väele, et lõhestada see okupeeritud Melitopolis, leiab aset mitte varem kui kahe aasta pärast.

ema sõnul ei suuda Ukraina ega Venemaa 2024. aastal lahinguväljal märkimisväärset edu saavutada, sest mõlemad on "väe ja varustuse poolest liiga kurnatud, et 2024. aastal suuri samme näha saada" ning ukrainlased räägivad 2025. aastast kui "usutavast võimalusest uue pealetungi alustamiseks," kirjutab väljaanne.

USA ja lääne ametnikud osutavad, et lääne jätkuv toetus Ukrainale on kriitilise tähtsusega. Siiski ei usu USA luureametnikud, et USA rahastamise kärpimine Ukrainale lühiajaliselt suurt mõju avaldaks. Pikas vaates võib aga Ameerika abi puudumine võimaldada Venemaal taastuda, suurendades relvatarneid ning kasutades Iraani ja Põhja-Korea toetust.

"USA Ukraina rahastamise lõppemine võib lähitulevikus pärssida Ukraina võimet korraldada kauglööke Venemaa okupeeritud Krimmi ja Mustale merele – neid lööke antakse lääne relvadega, sealhulgas USA taktikaliste raketisüsteemidega," kirjutab väljaanne.

USA ametnikud märgivad, et USA toetuse äravõtmine võib avaldada mõju teistele liitlastele, eriti kui USA näitab üles poliitilise tahte puudumist toetada liitlasi ja partnereid pikas vaates. Samuti on oht, et EL-i riigid võivad järgida USA eeskuju ja loobuda abi andmisest.

CNN märgib, et kõigi pilgud on suunatud 2025. aastale. Eeldatakse, et Ukraina kulutab tänavuse aasta oma kaitsetööstusbaasi tugevdamisele ja väe ülesehitamisele, oodates lahingute jätkumist 2025. aastal, ütles USA ametnik. Samas saab sellele strateegiale keskenduda ka Venemaa.

"Seetõttu on lääne jätkuv toetus nii oluline, sest järgmisel aastal tehtav otsustab, kuidas sündmused arenevad 2025. aastal ja võib-olla ka hiljem," ütles allikas.

Sunak ja Scholz arutasid Ukraina edasist relvastamist

Suurbritannia peaminister Rishi Sunak ja Saksamaa kantsler Olaf Scholz arutasid reedel telefonitsi Ukrainale edasise relvade tarnimise küsimusi, teatas Briti peaministri büroo.

"Lepiti kokku, kui tähtis on, et liitlased toetaksid jätkuvalt Ukraina kaitset, mis on Euroopa ja ülemaailmse julgeoleku jaoks ülioluline, ning varustada Ukraina relvajõude relvadega," seisis avalduses.

Selles märgitakse, et peaminister ja kantsler puudutasid ka "koostööd kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas, sealhulgas Lähis-Ida piirkonna stabiilsuse toetamiseks", seadusvastast rännet, rõhutades ühistegevuse tähtsust inimsmugeldamisega seotud kuritegelike rühmitustega võitlemisel.

Jermak: oleme teel Zelenski ja Orbani kohtumise poole

Ukraina presidendikantselei ülem Andri Jermak pidas võimalikuks Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Ungari peaministri Viktor Orbáni kohtumist.

"Kindlasti liigume Zelenski ja Orbáni kohtumise suunas. See on 29. jaanuaril minu ja Ukraina välisministri Dmõtro Kuleba ning (Ungari välisministri Péter) Szijjártó Užgorodi kohtumise põhiülesanne," ütles Jermak Interfaxile.

"Leppisime kokku, et kulutame nii palju tunde, kui vaja, et arutada läbi kõiki küsimused ja jõuda arusaamisele, millal, kus ja milliste võimalike kokkulepetega Ukraina presidendi ja Ungari peaministri kohtumine võiks toimuda," märkis ta.

Tema sõnul tahab ta "Kulebaga läbi võtta kõik teemad. Meil ​​on neid palju. Ungari on meie naaber. Ungari on Euroopa Liidu ja NATO liige. Seetõttu peame rääkima ja looma konstruktiivse suhtluse."

Zelenski pakub välismaalastest Ukraina kaitsjatele kodakondsust

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas esmaspäeval seaduseelnõust, mis avaks Venemaa agressiooni vastu võitlevatele välismaalastele tee Ukraina kodakondsuse saamiseks. 

"Välismaalastest vabatahtlikud, kes haarasid Ukraina kaitseks relvad, kõik need, kes võitlevad Ukraina vabaduse eest nagu oleks see nende kodumaa. Ukraina saab nende kodumaaks," kirjutas Zelenski sotsiaalmeedias seoses seaduseelnõuga, mis võimaldaks ukrainlastele topeltkodakondsuse. Vene kodakondsust eelnõu ei võimalda. 

Zelenski teatas sotsiaalmeedias üksikasju täpsustamata, et allkirjastas määruse "Vene Föderatsiooni territooriumidest, mida on ajalooliselt asustanud ukrainlased".  Dokumendi eesmärk on Zelenski sõnul "aidata taastada tõde ajaloolise mineviku kohta Ukraina tuleviku huvides". 

Poola peaminister saabus visiidile Kiievisse

Poola peaminister Donald Tusk saabus esmaspäeval Kiievisse, tegemist on Tuski esimese visiidiga Ukrainasse pärast valitsusjuhiks saamist.

"Peaminister Donald Tusk sõitis 22. jaanuaril visiidile Kiievisse," teatas valitsuse pressitalitus esmaspäeval.

Pressitalituse teatel kohtub Tusk Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja peaminister Denõss Šmõhaliga.

Oktoobrikuiste üldvalimiste järel taas Poola peaministriks saanud Tusk on lubanud jätkata Ukraina kindlat toetamist. Hiljutises kommentaaris ütles peaminister, et olukord Ukrainas on Poola julgeoleku jaoks küsimus number üks. 

"Arutada tuleb ka teisi teemasid, eeskätt neid, mis on seotud Poola veokijuhtide huvidega, nii et Kiievis on, mida arutada," ütles Tusk enne visiiti. 

Poola veokijuhid blokeerisid novembrist eelmise nädalani piiripunkte piiril Ukrainaga ja nõudsid Euroopa Liidu piirangute taastamist oma ukrainlastest konkurentidele.

Tusk: sõda Ukrainas on võitlus hea ja kurja vahel

Sõda Ukrainas on võitlus hea ja kurja vahel, ütles esmaspäeval Kiievisse visiidile saabunud Poola peaminister Donald Tusk.

"Ma ei häbene kasutamast suuri sõnu: siin, Ukrainas, läheb maailmas rinne hea ja kurja vahel," ütles Tusk ühisel pressikonverentsil Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.

Venemaal vahistati väidetavalt sõjaväerajatisi rünnata plaaninud mees

Siberis peeti kinni isik, keda süüdistatakse süütamisrünnakute plaanimises Altai krais asuvate sõjaväerajatiste vastu, teatasid Vene uudisteagentuurid esmaspäeval. 

Julgeolekuteenistuse FSB kohaliku haru väitel võttis 1979. aastal sündinud Barnauli elanik "terrorirünnakute" kavandamiseks ühendust "paramilitaarse rühmitusega". FSB teatel kavatses mees loopida süütepudelitega kaitseministeeriumi hoonet ja on end juba süüdi tunnistanud. Kahtlusaluse suhtes algatati uurimine seoses "terroriakti kavandamisega", mille eest võib karistada kuni 20-aastase vangistusega. 

Ukraina peastaap: Vene okupatsiooniväed ründavad enim Avdijivka suunal

Ukraina peastaap teatas hommikul, et viimase ööpäeva jooksul toimus 68 kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupantide vahel.

Enim Vene rünnakuid leidis aset Avdijivka lähedal, kus Vene väed ründasid ööpäeva jooksul kokku 17 korda. Ukraina peastaap teatab, et Vene eesmärk on piirata Avdijivkat.

Samuti ründasid Vene väed 11 korda Lõmani suunal, seitse korda Kupjanski suunal, seitse korda Bahmuti suunal, seitse korda Zaporižzja suunal ja viis korda Marjinka suunal.

Veel kuus korda ründasid Vene väed Dnepri jõe okupeeritud idakaldal Hersoni oblastis. Kõik Vene rünnakud nurjusid ning Ukraina jõud suutsid kaitsta sillapead.

Kokku viis Venemaa ööpäeva jooksul neli raketi- ja 102 õhurünnakut ning tulistas 80 korda mitmikrateheitjatest Ukraina vägede positsioonide ja Ukraina asulate pihta.

Samal ajal tabas Ukraina õhuvägi üheksa Vene sõdurite ja sõjatehnika koondumispaika. Ukraina raketiväed tabasid omakorda ühte Vene sõdurite koondumispaika, ühte Vene juhtimispunkti, kolm suurtükki ja ühte Vene õhukaitsesüsteemi.

ISW: Vene väed liikusid edasi Avdijivka lähistel

Mõttekoda ISW teatas oma värskes sõjaülevaates, et Vene väed liikusid edasi Avdijivkast lõunas ja edelas. 21. jaanuaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrite järgi liikusid Vene väed edasi Soborna tänaval asuva restorani piirkonnas ning Avdijivkast edelas jääva metsariba lähedal.

Vene ja Ukraina allikate teatel jätkuvad lahingud Avdijivkast loodes Novobahmutivka ja Stepove külade ning Avdijivka koksitehase lähistel. Samuti jätkuvad lahingud Avdijivkast edelas Pervomaiske, Vodjane ja Nevelske külade piirkonnas.

Ühtlasi teatas Ukraina Tavria väerühma juhataja Oleksandr Tarnavskõi, et Vene okupandid valmistuvad ette suuremateks rünnakuteks Avdijivka suunal ning Vene sõjavägi koondas piirkonda üle 40 000 sõduri.

Ukraina jalaväe lahingumasin Donetski piirkonnas. Autor/allikas: SCANPIX/AFP/ROMAN PILIPEY

Ukraina lasi alla kaheksa Vene drooni kaheksast

Ukraina õhuvägi teatas esmaspäeva hommikul, et see lasi alla kõik kaheksa Vene Shahed-136 drooni, mis osalesid öösel vastu esmaspäeva toimunud Vene droonirünnakus.

Pühapäeva õhtul alanud Vene droonirünnakus Ukrainale töötas õhuhäire Hersoni, Mõkolajivi, Dnipropetrovski, Kirovohradi, Tšerkassõ ja Odessa oblastis. Kell 1.10 öösel teatati droonirünnaku lõppemisest.

Droonid tulistati alla Mõkolajivi, Hersoni, Dnipropetrovski ja Kirovohradi oblasti õhuruumis.

Venemaa lasi välja droonid Krasnodari krais asuva Primorsko-Ahtarski linna territooriumilt.

Venemaa peab Zelenski sõnul tundma ja mäletama sõda igavesti

Kui poleks olnud Kremli otsust alustada agressiooni Ukrainas, siis oleksid tuhanded kaasmaalased praegu elus, ütles president Volodõmõr Zelenski pühapäevaõhtuses pöördumises rahva poole, mida vahendas uudisteagentuur UNIAN.

"Seetõttu on nii oluline võtta Venemaa täielikule ja õiglasele vastutusele kõigil tasanditel," toonitas Zelenski.

"Ja isiklikul tasandil, et iga sõjakurjategija ja iga terrorist vastutaks. Ja kogu terroristliku riigi tasandil peab samuti olema vastutus oma varade ja võimalustega. Venemaa peab tundma ja igavesti meeles pidama, et agressor on see, kes kaotab kõige rohkem," jätkas president.

Riigipea tõi välja, et möödunud ööpäeva jooksul toimus rindel umbes 60 lahingut. Kõige ägedamad toimusid Avdijivka, Bahmuti ja Kupjanski suundades, aga ka lõunas. Samal ajal toimus enam kui 50 rünnakut mitmelt raketisüsteemilt ning kümneid muud liiki õhurünnakuid. Oli haavatuid ja hukkunuid.

"Venemaa vastutab kogu selle terrori eest. On oluline võtta Venemaa selle eest täielikule ja õiglasele vastutusele kõigil tasanditel. Ja kõigi olemasolevate vahenditega, mille seas sanktsioonidega ning sõjalisel, juriidilisel ja poliitilisel teel," lõpetas president.

Zelenski ütles varem päeval, et tema hinnangul ei ole vajadust 500 000 inimese mobiliseerimiseks.

"Ma ei näe täna veel vajadust mobiliseerida pool miljonit inimest. Ma arvan nii. Mitte sellepärast, et ma tahaks kellelegi kuidagi vastata ja meeldida," ütles ta intervjuus Suurbritannia telekanalile Channel 4.

"Ma ei ole veel näinud piisavalt arusaadavaid üksikasju selleks, et öelda, et poolt miljonit tuleks mobiliseerida," lisas Zelenski.

Ukraina vajab Pritzkeri sõnul sõja võitmiseks USA majanduslikku tuge

Ukraina vajab sõja võitmiseks Venemaaga Valge Maja majanduslikku tuge, vahendas uudisteagentuur UNIAN pühapäeval USA Ukraina majanduse ülesehitamise eriesindaja Penny Pritzkeri artiklit väljaandes The Hill.

Pritzkeri kinnitusel kujutab Venemaa agressiivne sõda tõsist ohtu mitte ainult Ukrainale, vaid ka Ühendriikidele ja Euroopale.

"Meie majanduslikule julgeolekule ning vabaduse ja demokraatia ideedele, mis hoiavad meie maailma koos," toonitas ametnik.

"Ameerika abiga ning koos enam kui 50 liitlase ja partneriga üle maailma, pidasid Ukraina vaprad sõdalased vastu Venemaa pealetungile. Vabastasid enam kui 50 protsenti Venemaa vallutatud territooriumist ja kahjustasid oluliselt Moskva sõjalist võimekust. Meie julgeolekutoetus relvastas ukrainlasi oma maa ja Euroopa kaitseks. Samal ajal moderniseerides meie kodumaist kaitsetööstuse baasi ja tõstes meie valmisolekut igasugusteks sündmusteks," märkis diplomaat.

Samas oli tema arvates USA majandustoetuse tähtsus sama oluline, kui julgeolekuabi.

"Majanduslik jätkusuutlikkus on Ukraina sõjategevuse põhiprintsiip. Ukraina julgeolek ja majandus moodustavad kaksikspiraali, mis on kustutamatult põimunud riigi püüdlustes diktaator Vladimir Putinit lüüa," sõnas Pritzker.

"Kui me tegutseme kohe, siis saadab meie abipakett sõpradele ja vaenlastele sõnumi Ameerika juhtimisest, jõust ja otsustavusest seoses Ukraina võiduga selles sõjas. Ühtlasi Ukraina tulevikust vaba, sõltumatu, demokraatliku ja majanduslikult jõuka riigina, mis on integreeritud Euroopa Liitu ja sõjalisse liitu NATO," võttis USA eriesindaja kokku.

Pritzker ütles esmaspäeval, et külmutatud Venemaa varade kasutamine oleks Kiievi rahastamiseks lihtne allikas, kuid juhtivate tööstusriikide ühendus G7 peab esmalt selles ühiselt kokku leppima. Pritzker rääkis teemal Šveitsis asuvas Davosis toimuva ülemaailmse eliidi iga-aastase kohtumise esimesel päeval, kus Ukraina sõda oli päevakorras tähtsal kohal.

Ukraina tahab, et lääneriigid konfiskeeriksid 300 miljardi dollari väärtuses külmutatud Venemaa varasid, et maksta riigi ülesehitamise eest.

G7 riigid on samas seisukohal, et igasugune konfiskeerimine on täis juriidilisi probleeme.

Diplomaadid väidavad, et USA toetab sellist sammu, kuid on seisnud silmitsi eurooplaste vastupanuga, kes kardavad, et Venemaa ja teised riigid ei usalda enam läänt turvalise kohana oma raha hoidmise osas.

"Ma arvan, et on olemas tohutu ootus, et Venemaa riigivaradest võib saada Ukraina lihtne rahastamisallikas," märkis Pritzker.

Pritzkeri andmetel on G7 riigid siiski palunud asjakohastel ministritel uurida, kas ja kuidas Venemaa varasid saaks Ukraina aitamiseks kasutada.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 830 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 376 860 (võrdlus eelmise päevaga +830);

- tankid 6192 (+11);

- jalaväe lahingumasinad 11 489 (+23);

- suurtükisüsteemid 8896 (+21);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 968 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 657 (+2);

- lennukid 331 (+0);

- kopterid 324 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 6961 (+25);

- tiibraketid 1819 (+1);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 11 891 (+29);

- laevad / paadid 23 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 1397 (+5).

Toimetaja: Mark Gerassimenko

Allikas: AFP/BNS/UNIAN/Ukrainska Pravda

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: