Ukraina 93. brigaadi sõdurid meelitavad oma ridadesse uusi mehi reklaamvideoga.

"Iga toodetud video peab olema emotsionaalne. Formaat ja stiil peavad rõhutama võitlejate uhkust. Me näitame sõdurite päris elu, kuidas nad siin reaalselt toimetavad. Ma ise olen sõjaväelane ja olen uhke selle üle. Ja inimesed, kes seda vaatavad, peaks saama aru, kui suur au on olla koos nendega, kes kaitsevad oma riiki," rääkis sõjaväelane "Heatahtlik".

Ukraina armee vajab tehnikat, laskemoona ja inimesi. Rindejoonel on sõdurid ammu harjunud mõttega, et see sõda niipea ei lõpe.

Tanketõrjeüksuse ülem "Rebane" näeb aga oma silmadega, keda tema üksusesse praegu saadetakse.

"Tihti saadetakse meile inimesi, kes pole üldse füüsilises vormis. Vormi saavutamiseks ei piisa nädalast või kuust või paarist. Üksi tanketõrjerakett kaalub 34 kilogrammi. Sellele lisandub veel laskeseadeldis ja sõduri varustus. Selle kandmisega peab hakkama saama. Kui inimene füüsiliselt ei suuda seda kanda, siis ta lihtsalt ei jõua positsioonile," tõdes ta.

Ukraina armeesse on eriti oodatud hingelt kasakad, kelle pats võib olla isegi pikem kui Astrid Kannelil.

"See on vana traditsioon. Juba viikingite ajast saadik kandsid tõelised sõdalased alati pikki juukseid. See pats ei sega, sellest pole tüli. Tänu sellele ei vaju kiiver silmile," ütles sõjaväelane "Pesukaru".

Mida aga ütleksid vabatahtlikult sõjaväega liitunud inimesed neile, kes kardavad praegu mobilisatsiooni?

"Inimesed on juba harjunud sellega, et keegi sõdib nende eest, aga oma elu läheb rahulikult edasi. Ma ei tea, kuidas nende poole pöörduda. Me, sõdurid, räägime omakeskis sellest, et kui igast perest oleks vähemalt üks inimene rindel, oleksime me palju edukamad. Need, keda sõda pole puudutanud, elavad hoopis teistsugust elu," rääkis sõjaväelane "Põrnikas".

Insener Maksim elab Kiievis ja töötab koos sõpradega välja uut droonimudelit. Samal ajal ähvardab teda mobilisatsioon. Kus siis oleks temast rohkem kasu, kas rindejoonel või tagalas?

"Me tõstatame seda küsimust pidevalt. Me näitame kõigile, milline on meie võimekus. Andke meile ainult võimalus. Palkaksime kohe töölised. Andke ainult mingi garantii, et neid kohe ei mobiliseeritaks, et me saaksime tööd teha. Praegu võib vabalt siia sisse astuda ametnik sõjaväekomissariaadist, anda kõigile üle mobilisatsioonikutsed ja läheme siit kõik koos koondumispunkti. Sellel teemal on jagatud palju lubadusi, aga tegudeni pole jõutud," rääkis Maksim.

Praegu töötab Ukraina valitsus välja uut mobilisatsiooniseadust.

"Mina pakuks välja lühiajalised lepingud, pool aastat või aasta, et inimene teaks, et teenib natuke ja siis saab koju tagasi. Mitte nii nagu praegu, et lähed sõtta võib-olla kümneks aastaks ja ei näe enam kunagi oma peret ja lapsi. See just hirmutabki inimesi," sõnas sõjaväelane Bogdan.

Just mobilisatsioon ongi praegu Ukrainas kõige kuumem teema.

"Vene propaganda, mis on suunatud rindel sõdivatele ukrainlastele ja nende peredele, tahab juurutada nende peas mõtet, et te ei saa aru, mille eest te sõdite – te olete rindel, aga samal ajal inimesed Kiievis puhkavad ja lõbutsevad. Mille eest te peate siis surema?" kommenteeris strateegilise kommunikatsiooni ja infojulgeoleku keskuse direktor Igor Solovei.

Ukrainal on olemas loomulikult oma vastupropaganda. Aga kui tõhus see on?

"Telekas räägitakse inimestele, kui palju me oleme hävitanud vaenlase elavjõudu ja soomustehnikat ning kui palju me oleme edenenud. Siis kõik tagalas arvavadki, et kõik on hästi, milleks mind seal üldse vaja, kui nad seal meid nii hästi kaitsevad. Saate aru? Teatud määral peab ka tõtt rääkima. Meil on ju samuti kaotused. Seda on ju näha meie linnade kalmistutel. Tõde vahel aitab, aga võib ka eemale tõugata. Samas tõde jääb tõeks. Teistmoodi pole võimalik," ütles sõjaväelane Mõkola.