"Jõudsime täna kokkuleppele, et seda 5,7 miljonit oleme valmis eraldama ja tegime õpetajatele selle kompromissettepaneku. Nüüd me leppisime kokku, kust tuleb see kate sellele rahale," ütles Kallas ERR-ile.

"Täna me valitsuses leppisime konkreetselt kokku, kust eelarve ridade pealt see raha tuleb. See on valitsuse tervikkokkulepe. Ei saa öelda, et ainult konkreetsete erakondade ministrid neid kärpeid teevad," lausus Kallas.

Kallas ütles veel Vikerraadio saates "Uudis +", et 5,7 miljonit eurot tuleb haridusministeeriumi, majandusministeeriumi, siseministeeriumi, regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi tegevuste kärbetest. 

Kuna sotsiaalministeeriumis on ministriteks nii terviseminister Riina Sikkut (SDE) kui ka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE), siis annab Kallase sõnul oma panuse ka Reformierakond.

Kallas ütles, et kui haridustöötajate liit selle pakkumise vastu võtab, siis lõpeb streik tõenäoliselt teisipäeval ära.

Kallas märkis, et sotsidega kahe peale kokku ei oleks Eesti 200 ministeeriumitest 10,8 miljonit kärpida suutnud.

Kuigi Kallas on varem öelnud, et ülekantavaid vahendeid ei saa õpetajate palgatõusuks kasutada, ütles ta teisipäeval, et just sealt osaliselt see 5,7 miljonit ka tuleb.

"Meil on riigieelarves ülekantavaid vahendeid miljard. Kõik ministeeriumid kannavad ühest aastast teise vahendeid üle, mis on kasutamata või mis suunatakse teistsuguse eesmärgi nimel järgmisel aastal kasutusse. See 93 miljonit on olnud haridusministeeriumi rea peal, see on olnud Ukraina sõjapõgenikest laste lisaeelarve rahaga eraldatud summad, mida me nüüd edasi kanda tegelikult enam ei saa. See läheb riigieelarvesse tagasi," lausus Kallas.

"Aga kõikidel ministeeriumitel on väga palju ülekantavaid vahendeid, see on tavaline riigieelarve protseduur. Kindlasti on võimalik nendes ülekantavates vahendites leida neid vahendeid, mida tõenäoliselt ei olegi eesmärgipäraselt planeeritud riigieelarvesse. Ma arvan, et see on üks olulisemaid riigieelarve ülevaatamise protsesse, kus me peaksime kõikide ministeeriumide ridade pealt vaatama, miks me kanname nii palju raha kogu aeg, igal aastal üle. Ma arvan, et seal on kokkuhoiukohti kindlasti olemas," rääkis Kallas.

"Ja haridusministeeriumi ülekantavad vahendid, ma arvan, et kuulaja jaoks ei ole praegu oluline lahti rääkida, kuhu need 90 miljonit lähevad, aga sealt me oleme niikuinii juba selle kaheksa miljoni raames suunanud raha õpetajate palkadesse ja nüüd tänase kokkuleppega suuname veel," lisas ta.

23. jaanuaril ütles Kallas aga, et õpetajate selle aasta lisapalgatõusuks ei saa haridus- ja teadusministeeriumi kulutamata raha kasutada, sest tänavu on see raha suunatud teaduse baasrahastusse ja grantideks. Tema sõnul oleks ülekantava raha kasutamine ka seadusevastane, sest riigieelarve seadus ütleb, et ülekantavaid vahendeid tohib kasutada ainult sel eesmärgil, milleks nad algul eelarvesse on pandud.

"Kärpida teaduse baasrahastuse ja grandirahastuse raha selleks, et tõsta õpetajate palkasid, ei ole lihtsalt õige. See ei ole mõistlik," ütles Kallas 23. jaanuaril.

Teisipäeval täpsustas Kallas, et teaduselt raha siiski ära ei võeta.

"Nendes ülekantavates rahades on pikaajalised rahad, mida me peame ette planeerima mitu aastat ja igal aastal peab eelarves see rahaline vahend olema ja on ühekordsed rahad, mida saab ainult konkreetsel eelarve aastal kasutada. Ja täna me leppisime kokku, et nendest ühekordsetest rahadest, millest muidu ei ole võimalik õpetajate palgaraha leida, siis sellel aastal me lahendame selle õpetajate õpetajate palgaraha ära ja 2025., 2026. ja 2027. aasta osas me teeme kokkulepped juba siis kui me teeme riigi eelarvestrateegiat," selgitas Kallas.

"Nendes ülekantavatest vahenditest, mida on kokku 28 miljonit, on suurem osa pikk raha, mis suunati nüüd teadustegevusse. Aga selle 28 miljoni sees olid sellel aastal ühekordselt kasutatavad vahendid, millest me katame ära ka rahvusraamatukogu ehituse puudujääki ja seal oli eraldi kolm miljonit tehisintellekti arendustöödeks. Ja selle vahendid me sellel aastal me suuname eranditult täiendavalt õpetajate palgatõusu," sõnas Kallas.

Kristina Kallas teatas teisipäeva hommikul, et sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 ministrid soovivad enda juhitavatest ministeeriumitest kärbete arvelt võtta kokku 5,7 miljonit eurot, et tõsta õpetajate alampalka 17 euro võrra kuus.