X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Albaania kohus kiitis heaks plaani võtta vastu Itaaliasse suunduvad asüülitaotlejad

Albaania peaminister Edi Rama ja Itaalia peaminister Giorgia Meloni.
Albaania peaminister Edi Rama ja Itaalia peaminister Giorgia Meloni. Autor/allikas: SCANPIX/EPA/RICCARDO ANTIMIANI

Albaania kohus lükkas tagasi opositsiooni esitatud kaebuse Itaalia ja Albaania migrandikokkuleppe vastu, mis võimaldab saata Albaaniasse esimesed Itaalias asüüli taotlevad isikud juba lähitulevikus.

Albaania põhiseaduskohtu esimees Holta Zacaj ütles kohtuotsuses, et kahe valitsuse plaan on kooskõlas põhiseadusega, vahendab Financial Times.

Novembris avalikustatud pretsedenditu kokkuleppe järgi maksab Rooma Albaaniale kahe asüülitaotlejate vastuvõtuks mõeldud keskuse avamise ja ülalpidamise eest. Keskustesse suunatakse Vahemerel tabatud sisserändajad, kes soovivad taotleda asüüli Itaalias.

Asüülitaotluste menetlemine toimub kohapeal Albaanias Itaalia ametnike poolt ning kuni menetluse lõpuni hoitakse sisserändajad Albaania migratsioonikeskustes. Asüülitaotluse tagasilükkamise puhul saadetakse sisserändaja Albaaniast tagasi kodumaale ning Itaaliasse pääsevad ainult need, kelle taotluste rahuldamiseks on alust.

Itaalia parlamendi alamkoda on juba kokkuleppe heaks kiitnud ning põhiseaduskohtu otsus võimaldab teha sama Albaania parlamendil. Nii Itaalia parempoolse peaministri Giorgia Meloni koalitsioonil kui Albaania sotsialistliku peaministri Edi Rama erakonnal on kindel enamus oma riikide parlamendis.

Meloni valitsusel on olnud raskusi ebaseadusliku sisserände vähendamise valimislubaduse täitmisel. Kokku saabus Itaaliaase 2023. aastal loata 155 750 sisserändajat, mis on 50 protsendi võrra kõrgem arv kui 2022. aastal.

Kokkulepe avalikustati mõned nädalad pärast seda, kui Itaalia lõunapoolsele väikesele Lampedusa saarele jõudis üle 12 000 sisserändaja ühe nädalaga. Kokkuleppe kohaselt ehitab Itaalia kaks asüülikeskust Albaanias, kuhu saab üheaegselt mahutada 3000 inimest. Meloni valitsus loodab menetleda Albaanias 36 000 inimest aastas.

Itaalia peaminister on varem nimetanud kokkulepet innovaatiliseks lahenduseks, mis võimaldab vähendada survet Itaalia kohalikele kogukondadele.

Rama rõhutas omakorda detsembris, et Albaania ja Itaalia kokkulepe on ühine jõupingutus, mitte probleemi ühelt riigilt teisele ülekandumine.

Rooma maksab Albaaniale 16,5 miljonit eurot hüvitist kokkuleppega nõustumise eest ning katab 53 miljoni euroni aastas ületavad ehitus- ja ülalpidamiskulud.

Skeemi on mõistnud hukka nii sisserändajate õigusi esindavad organisatsioonid kui Albaania opositsioon.

"Sisserände probleem on Albaaniast suurem. Parim viis on sellega ühiselt toime tulla, [kuid} me ei saa nõustuda, et meie riiki kasutatakse nende inimeste hirmutamiseks, kes Euroopasse tulevad," ütles Albaania opositsioonilist demokraatlikku parteid esindav Gazment Bardhi, kes esitaski kaebuse põhiseaduskohtule. Bardhi mõistis hukka samuti Albaania avalikkuse kaasamata jätmist.

Samas suhtub Euroopa Komisjon algatusse positiivselt. Detsembris Euroopa Liidu valitsusjuhtidele saadetud kirjas ütles komisjoni president Ursula von der Leyen, et tegemist on olulise algatusega, mis on koorma kolmandate riikidega jagamisel põhinevaks leidliku mõtteviisi eeskujuks.

Meloni ja Rama pole veel kohtuotsust kommenteerinud, samas kui Euroopa Komisjon keeldus seda kommenteerimast.

Ka teised EL-i riigid kaaluvad sarnaste kokkulepete sõlmimist kolmandate riikidega.

Toimetaja: Mark Gerassimenko

Allikas: Financial Times

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: