X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

ÜRO pagulasamet: Ukraina põgenikel on enim abi vaja lõimumisel

Ukraina põgenike registreerimiskeskus Tallinnas Niine tänaval.
Ukraina põgenike registreerimiskeskus Tallinnas Niine tänaval. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Eesti on seni Ukraina pagulaste aitamisega hästi hakkama saanud ning inimeste esmavajadused on praeguseks pigem kaetud, hindab ÜRO pagulasamet. Võrreldes eelmise kahe aastaga on pagulaste aitamisel vaja nüüd keskenduda rohkem pikaajalistele vajadustele ning vältida ühiskondlikke konflikte, mis võivad sõjaväsimusest tekkida.

Praegu on Eestis üle 50 000 Ukraina pagulase ning selle aasta jooksul kasvab see tõenäoliselt 55 000 inimeseni. Võrreldes täiemahulise sõja algusega on pagulaste plaanid ja vajadused muutunud, ütles ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti esindaja Põhja- ja Baltimaades Annika Sandlund.

"Muutumas on see, et me ei pea enam nii palju pakkuma otsest materiaalset tuge. Pigem on olulised teemad keeleõpe, vaimne tervis, tööoskuste õpe ning üldine haridus," loetles Sandlund.

Eestis on see juba hästi õnnestunud, tõdes Sandlund. Väga paljud ukraina lapsed on jõudnud Eesti kooli.

"Võrreldes teiste riikidega on Eestis kõige enam Ukrainast pagenud lapsi jõudnud kohalikku kooli. 93 protsenti kõigist pagulaste lastest. See on suur saavutus, paljudes teistes Euroopa riikides on see alla poole"

Sealjuures on tähtis, et see kõik toimuks sujuvalt – et ühe kooliastme lõpetamisel saaks laps järgmises edasi õppida ükskõik, kus ta seda teeb, lisas Sandlund.

Täiskasvanud ukrainlastel on õnnestunud Eestis tööd leida.

"See ei ole sada protsenti, aga peab meeles pidama, et enamik Ukraina pagulasi on lapsed või naised. Paljud neist ei töötaks ka kodumaal, sest nad peavad laste eest hoolitsema," selgitas Sandlund.

Tööd on peamiselt Ida-Ukrainast saabunud põgenikel olnud lihtsam Eestis leida, sest paljud neist kõnelevad vene keelt. Samas võib põgenike venekeelne taust hakata pingeid tekitama, tõdeb Sandlund. Teine tõsiasi, mis võib lõimumist takistada, kui ukrainlased peavad jääma pikemaks, on sõjaväsimus. Eriti, kui olukord Ukrainas hakkab inimestele tunduma lootusetu.

"Me ei näe lõppu sõjale Ukrainas ja see on kõigile frustreeriv. Me kõik tahame rahu ja seda, et kõik, kes tahavad koju minna, saaks selleks võimaluse," nentis ÜRO esindaja.

Erilist tähelepanu vajavad haavatavamad ühiskonnagrupid, nagu erivajadustega inimesed või seksuaalvähemused, lisas Sandlund. Samas põgenike aitamisel ei saa seada üht kindlat eesmärki – ei tohiks valida selget suunda, kas ukrainlasi aidata kodumaale naasta või rõhku panna rohkem sellele, et nad püsivalt Eesti ühiskonda lõimuks, ütles ta.

Kolmapäeval tutvustas ÜRO pagulasamet selleks aastaks ukrainlaste aitamise kava, mis annab ülevaate Ukraina pagulaste olukorrast ning sellest, mida vabaühendused teevad nende abistamiseks.

Sel aastal loodavad vabaühendused Eestis kokku ukrainlaste abistamiseks kulutada pea 10 miljonit eurot, sellest 6,6 miljonit on ÜRO panus ning Eesti vabaühendused panustavad ligi kolm miljonit eurot. Lootuse täitumine sõltub aga sellest, kui palju raha õnnestub annetustega koguda

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: