X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Andrei Korobeinik: kolm sammu Eesti majanduse päästmiseks

Andrei Korobeinik
Andrei Korobeinik Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kui jätta ära rikastele suunatud maksusoodustused, kehtestada pankade superkasumile maks ja alustada avaliku sektori personali reformiga, tekib riigieelarvesse üle miljardi euro vaba raha, kirjutab Andrei Korobeinik.

Värske statistika järgi on Eesti majanduse langus kestnud juba kaks aastat. Eelmise aasta viimase kvartali langus oli kolm protsenti ja kokkuvõttes mängib Eesti omaette liigas, sest ühelgi teisel Euroopa Liidu riigil pole sarnast ebaõnnestumist näidata.

Majanduse kollapsi käivitas Reformierakond energiakriisi alguses, kui nende ning Isamaa ja sotsiaaldemokraatide koalitsioon loobus ettevõtete toetamisest ning halvas sellega Eesti firmade konkurentsivõimet nii välismaal kui ka koduturul. Eelmise aasta valimistel võitis Reformierakond taas ja seega jätkatakse majanduspoliitikat, mis süvendab kriisi.

Riigieelarvest on puudu sisuliselt pool miljardit eurot, kuid mul on raske uskuda, et koalitsioon suudab sellele kriisile lahendust leida. Tuletan meelde, et need samad inimesed on mitu nädalat järjest otsinud kümmet miljonit eurot õpetajate palgatõusuks, mis on 50 korda väiksem summa. Ja nad ei leidnud seda.

Arrogantsus energiakriisis oli vaid esimene samm majanduskriisi käivitamiseks. Kõik järgmised Reformierakonna juhitud valitsuste otsused süvendasid kriisi. Sisuliselt võib öelda, et kui kahe aasta jooksul ei oleks valitsus teinud ühtegi otsust, oleks meie majanduse seis nüüd palju parem. Kindlasti ei ole enam võimalik korvata Reformierakonna tekitatud kahju, kuid Eesti majanduse taaskäivitamiseks on lahendus olemas.

Pangamaksul on kolme erakonna toetus

Riigieelarve puudujäägi katmiseks kehtestab valitsus terve rea uusi makse ja tõstab olemasolevaid. Kuid makse tuleb koguda sealt, kus on raha, mitte võtta viimast vaesemate inimeste käest.

Viimastel aastatel on Eesti pangasektor näidanud hoolimata pikaleveninud majanduslangusest muljetavaldavat kasumlikkust. Möödunud aastal teenisid Eestis tegutsevad pangad 940 miljonit eurot kasumit. Teisisõnu maksis iga riigi elanik, alates vastsündinutest kuni vanuriteni pankadele oma taskust keskmiselt umbes 700 eurot. See on raha, mille Swedbank, SEB, Luminor ja teised pangad saatsid oma peamiselt Skandinaavias asuvatesse peakontoritesse.

Kui pangad teenivad aastas ligi miljardi, siis on küüniline ja lühinägelik võtta kaks protsenti suuremat käibemaksu inimeselt, kes saab miinimumpalka. Pankade anomaalsed kasumid peaksid tooma raha ka riigieelarvesse, näiteks tervishoidu või haridusse, ja selleks võib kehtestada alustuseks ajutise ning kõrgema, seejärel püsiva ja madalama pangamaksu.

Leedu on juba sarnase sammu astunud ja meiegi võiksime rääkida maksust, mis moodustaks 50 protsenti sellest kasumist ja kehtiks kolm aastat. See tooks riigieelarvesse pool miljardit eurot ehk eelarveauk oleks juba täidetud.

ETV eetris olnud saates "Esimene stuudio" avaldasid Riina Sikkut (SDE) ja Martin Helme (EKRE) Keskerakonna pakutud pangamaksule selgesõnalist toetust ning varasemalt on pankade raha emafirmadesse kantimisse kriitiliselt suhtunud ka Urmas Reinsalu (Isamaa).

Lisaks pankadele läheb kriisi ajal hästi veel ühel sektoril. Kui igal pool mujal kasvab tööpuudus ja väheneb töötajate arv, siis riigisektor näitab viimase kahe aasta jooksul personali kasvu. Majandusraskused, tehisintellekti tulek – miski ei suuda pidurdada ametnike arvu aeglast, kuid stabiilset tõusu.

Pean nõustuma Lauri Hussariga erakonnast Eesti 200, et lahendus on lihtne: tuleb leida lahendus. Peame rakendama tehnoloogiaid selleks, et ametnike ülesanded võtaks üle automaatika. Kohe, kui majandus hakkab kasvama ja tööpuudus pöördub langusele, peame halastamatult vabanema ametnikest, selleks et nad leiaksid endale uusi väljakutseid.

Maksureform toetab jõukaid

Kolmas, kuid ilmselt kõige märgilisem lisaraha allikas on loobuda Reformierakonna pakutud rikaste maksusoodustusest. Aastaks 2025 on plaanitud maksureform, mis võtab riigieelarvest ligi 500 miljonit eurot ja jätab rikkamatele inimestele rohkem raha kätte. Näiteks riigikogu liige saab iga aasta pea 500 eurot rohkem. Selle reformi kulude katmiseks on tõusnud käibemaks, kasvab tulumaks ja on plaanitud automaks, kõik selleks, et rikkamad inimesed oleksid veidi rikkamad.

Ühiskondlik ebavõrdsus kasvab majanduskriisi ajal niigi ja kõige rohkem kannatavad just vaesemad inimesed. Sellises olukorras on sisuliselt kuritegu toetada ebavõrdsuse kasvu uute maksureformidega. Rääkimata sellest, et riigieelarves pole selleks 500 miljonit eurot üle, vastupidi, seal on umbes sama suur auk.

Kokkuvõtteks

Kui jätta ära rikastele suunatud maksusoodustused, kehtestada pankade superkasumile maks ja alustada avaliku sektori personali reformiga, tekib riigieelarvesse üle miljardi euro vaba raha. See võimaldab loobuda juba toimunud ning plaanitud maksutõusudest ja investeerida raha majanduse taaskäivitamiseks.

Reformierakond ja peaminister Kaja Kallas ei ole suutelised Eesti riiki õiges suunas juhtima, kuid ma loodan, et ülejäänud viis riigikogus esindatud erakonda avaldavad nende reformide elluviimiseks piisavat survet ja teevad seda enne, kui on lootusetult hilja.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: