X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Ministeerium ei soovita hasartmängude ja kiirlaenude reklaame keelata

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Ehkki koalitsioonilepingus seadsid poliitikud eesmärgiks kiirlaenude ja hasartmängude reklaami keelamise, ei leia seda ettepanekut mahukast reklaamiseaduse muutmise kavandist. Küll aga kaalutakse võimalust anda osa järelevalvest ettevõtete endi kätte.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on juba mõned aastad valmistanud ette reklaamiseaduse muudatust, kus muuhulgas täpsustataks, mis üldse on reklaam ja kelle roll on tagada reeglite täitmine. 

Ministeeriumi ettevõtluskeskkonna valdkonna juht Merike Koppel rääkis, et tänases seaduses on nõnda palju halle alasid, et tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) peab 400 korda aastas ettevõtjatele selgitama, mida täpsemalt tohib ja mida ei tohi teha. 

"Kõige olulisem, mida me tahaksime, et muutuks, on see, et reklaamid oleks seadusega kooskõlas. Täna me näeme väga palju rikkumisi," sõnas Koppel. 

Läinud aastal alustas tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve amet 63 rikkumismenetlust, Neist 20 olid seotud hasartmängude ja 23 finantsteenuste reklaamidega. Läinud kevadel kokku pandud koalitsioonileppes seisab lubadus hasartmängude ja kiirlaenude reklaamid ära keelata. Neljapäeval avaldatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusest niisugust ettepanekut ei leia. Koppeli sõnul tuleb asja veel analüüsida. 

"Kui me räägime sellest, et tegelikult on selle koalitsioonilepingu punkti eesmärk vältida inimeste võlgnevusse sattumist, siis tänane tunnetus on, et keelud ei ole põhjendatud ja mure on hoopis mujal," ütles Koppel. 

TTJA-s kontrollib reklaame poolteist ametnikku 

Koppeli hinnangul on hasartmängu reklaam juba täna väga rangelt reguleeritud. "Aga probleem on selles, et ei täideta seadust, ei järgita reegleid. Ja järelevalve alati ei jõua ka reklaamini nii kiiresti, kui peaks jõudma." 

Tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve ametis on reklaamiseaduse järelevalveks poolteist ametikohta. Ministeeriumi hinnangul oleks abi arusaadavamatest reeglitest. Nii näiteks pole praegu päris selge, kust jookseb piir hasartmängu ja hasartmängukorraldaja reklaamimise vahel. Tarbija võib näha üsna sarnast spordiennustuse logo aga ühes kontekstis on selle näitamine lubatud, teises kontekstis mitte. 

"Kindlasti on neid kohti ka seaduses, mida me saame paremini reguleerida. Et vaadata üle, kas ka seda kaubamärgi eksponeerimist saaks kuidagi teistmoodi reguleerida, kas teha mingisuguseid piiranguid selles osas. Nende lahendusteni me proovimegi nüüd jõuda," märkis Koppel, kelle sõnul suhtleb ministeerium aktiivselt ettevõtjatega. 

Ministeeriumi hinnangul on küsitav, kui palju reklaami mittenägemine võlgnevustesse sattumist ennetada aitab. Sestap pakutakse väljatöötamiskavatsuses, et reklaami mõju hindamiseks tuleks teha teaduspõhine uuring. 

"Reklaami tegemise keelamisega võib langeda motivatsioon vastavat teenust Eestis pakkuda, mis tähendab, et tegevus koos riigile laekuvate maksudega liigub mujale. Riik kaotab nii reklaamitulust kui ettevõtlusega seonduvast tulust saadava maksuraha. Lisaks on oht, et turule tekib ebaseaduslikke tegutsejaid, kasvab nn salaturg," seisab dokumendis. 

"Loomulikult on eelnõus võimalik välja tuua erinevaid võimalikke lahendusi aga kui poliitiline tasand ehk valitsus leiab, et kõige kindlam viis on keelata, siis see juhtub," rõhutas Koppel. "Lihtsalt ametnikena, ma arvan, meil ongi see võimekus ja kohustus pakkuda alternatiivseid lahendusi." 

Turundajad soovivad ise valdkonda reguleerida

Eesti Turundajate Liit usub, et paljusid reklaamituru probleeme aitaks lahendada eneseregulatsioon. Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium pakub ühe lahendusvariandina välja eraldi sihtasutuse loomise. See võtaks osa järelevalvest enda kanda. 

"Mõte on selles, et nad enne seda, kui asi riikliku järelevalveni jõuab, võtaksid suurema osa rikkumisi juba vahelt ära," selgitas ministeeriumi ettevõtluse osakonna õigusnõunik Kristina Jerjomina.

Ta selgitas, et eneseregulatsiooni saaks rakendada kuni selleni, et seadusesse pandaks ainult üldised piirangud. Täpsemad ning erinevate kanalitega arvestavad reeglid paneks paika sihtasutus. 

"Sinna sihtasutusse ei kuuluks ainult ettevõtjad vaid hästi erinevad osapooled, et täpsemad ja rangemad reeglid oleks mõistlikud," rääkis Jerjomina. "Ja seadus püüaks kinni need, kes eneseregulatsioonile ei allu." 

Väljatöötamiskavatsuses pakutud mõtte järgi saaks sihtasutus ettevõtteid nii trahvida kui musta nimekirja seada. Samas tõdetakse ka dokumendis, et eneseregulatsiooni reeglid kehtiksid vaid neile, kes on organisatsiooniga liitunud. Teistele kehtiks üldsõnaline seadus, mida TTJA igal üksikul juhul sisustama peaks.

Merike Koppel rõhutas, et tegu on küll ühe lahendusvariandiga kuid ühtegi otsust ega valikut pole veel tehtud.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: