X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kaubaveo rahaline maht Eestist Venemaale pole kahe aastaga kahanenud

Foto: Dmitri Fedotkin/ERR

Täiemahulise sõja algusest Ukrainas möödub peagi kaks aastat. Kuid lubatu piiril teeb Venemaaga äri arvukalt Eesti ettevõtteid, kes võivad sellega Putini sõjatööstust aidata, näitab Eesti Ekspressi uurimuslugude sari. Ka maksu- ja tolliameti andmed kinnitavad, et kaubaveo maht Eestist Venemaale pole kahe aastaga rahalises väärtuses põrmugi vähenenud.

Eesti Ekspressi ajakirjanik Martin Laine on uurinud põhjalikult Venemaaga äri ajavaid Eesti ettevõtteid, kellest võiks olla kasu Putini sõjamasinale.

"Aastal 2023 vedasime Venemaal umbes 500 miljonit euro eest kaupa, äri ikka käib," lausus ta.

Need ettevõtted on olnud sõltuvuses Venemaa turust, nagu näiteks Tallinna Masinatehas Maardus, ütles Laine. Või nagu Muuga sadama lähistel tegutsev kuullaagrite tootja Baltic Bearing Factory. Selle omanikud on Eesti elamisloaga Venemaa ja Hiina kodanik. Neil on Venemaal kuullaagrite müügiga tegelev ettevõte, mille partneriks on muuhulgas olnud sõjamasinaid tootev Kamaz.

"Kõik sellele viitab, et see kaup võiks sõjatööstusse jõuda, sellepärast ma vaatasin partnereid, kes neil Eesti tehastel on. Ja nemad ise täiesti avalikult on välja öelnud, et nad Vene sõjatööstusega äri ajavad," nentis Laine.

Venemaaga äri ajavatest ettevõtetest laiem avalikkus suurt midagi ei tea. Kuid on ka ettevõtteid, kes on nõus rääkima, millega nad tegelikult tegelevad.  

"Estel, mis Lasnamäel omab tootmisüksust, kus on 80 töötajat, tarnib peamiselt ühele Venemaa tehasele, LZM lühend, ja see Venemaa tehas omakorda on avaldanud internetis materjali sellest, kuidas nad teenindavad näiteks Vene sõjatööstust," lausus Laine.

"Loomulikult me tegelesime äriga Venemaal, nagu suurem osa ettevõtetest Eestis nii või teisiti olid ärisuhetes Venemaaga. Sellegipoolest rõhutan, et meil pole kunagi olnud sõjaotstarbelisi tooteid. Kõik artiklid, mida on viimasel ajal avaldatud, mida uurivad praegu meie juristid, ei vasta absoluutselt tegelikkusele. Tänasel päeval meil äritegevust Venemaaga ei ole. Viimased saadetised olid eelmise aasta oktoobris, millele meil oli ametlik luba, seda enam, et kaup ei kuulunud sanktsioonide nimekirja," rääkis Esteli juhatuse liige Vitaly Dyukov.

Kuid Eesti Ekspress on leidnud ka tuntud ettevõtteid, nagu Tallinna Farmaatsiatehas või suurärimees Oleg Ossinovskile kuulunud ettevõte, mis praegu kannab nime Vero Logistics.  

"Selle (Vero Logisticsi) eelmine nimi oli Skinest Wood, mis tähendab, et see oli Oleg Ossinovski grupi ettevõte. Aga see oli tegevusetu kuni 2022. aasta kevadeni ehk pärast täiemahulise sõja algust. Ja siis vormistas Oleg selle oma õe nimele," märkis Laine.

Vero Logisticsi juht Indrek  Paal kaamera ette tulla ei tahtnud, aga ta saatis "AK. Nädalale" kirjaliku selgituse, kus ta ütles: "Meie tegevus on täielikult kooskõlas Eesti seaduste ning kõigi rahvusvaheliste normidega. Kinnitan veel, et viimase kahe aasta jooksul ei ole meie klientide hulgas olnud ühtegi Venemaa ettevõtet. Meie põhitegevus on kaubaveo vahendusteenuse pakkumine. Me ei osta ega vea kaupa".

Eesti rahapesu andmebüroo ehk RAB-i andmetel on sõja ajal Eesti ja Venemaa vahelised rahavood vähenenud. RAB kogub finantsandmeid kahtlaste tehingute kohta.

"Ilmselgelt meil jooksevad need rahavood ja tehingud sisse, kus mitmed osapooled on teavitanud juba kahtlusest. Samamoodi kasutame erinevaid andmebaase ja oma töötajate tarkust, et kahtlaseid tehinguid tuvastada ja vajadusel uurimisasutustele edastada," lausus RAB-i asejuht Laura Aus.

Kui palju on tuvastatud kahtlaseid tehinguid, seda RAB öelda ei saa.

Maksu- ja tolliamet (MTA) kontrollib kauba liikumist. MTA andmetel on kauba sissevedu Venemaalt Eestisse muutunud kahe aasta olematuks. Venemaa suunas käib äri samas mahus edasi.

"Võib-olla ei ütleks, et liigub sama palju kaupa välja, vaid võib-olla ütleks nii, et liigub kallimat kaupa välja. Et ekspordi statistiline väärtus ei ole langenud sellises ulatuses, nagu võiksime arvata," ütles MTA tolliformaalsuste osakonna juht Külli Kurvits.

Ebaseadusliku kauba tuvastamine, mida on kokku tuhandetes juhtumites, moodustab märkimisväärse osa tolliametnike tööst

"Meil on olnud väga palju selliseid juhtumeid, kus nii Eesti ettevõtete kaubad kui ka teiste Euroopa Liidu ettevõtete kaubad ei saa piiri ületada, me saadame need tagasi," ütles Kurvits.

Eelmisel aastal kasvasid märgavalt ekspordi mahud Eestist Kasahstani.

"Hakkasime kontrollima, et kas need isikud, kes Eestist eksporti vormistavad ja kaupu Kasahstani viivad, on sellised isikud, kes tohivad üldse Eestis eksporti vormistada. Paar asjaolu veel on toonud ekspordi statistilised mahud, selle kõvera alla," lausus Kurvits.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: