Lavastaja Mihhail Lokšini jaoks oli tegemist alles karjääri teise täispika filmiga. Eelmine Lokšini film "Hõbedad uisud" oli esimene Venemaa film, mille näitamise õigused ostis Netflix.

"Meistri ja Margarita" stsenaariumi kirjutamine algas 2020. aastal ning võtete tegemine lõppes 2021. aastal. 2022. aasta veebruari alguses avaldas USA filmistuudio Universal tütarettevõte Universal Pictures Russia esimese treileri uuest filmist, mis toona kandis nime "Woland".

Venemaa alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta 24. veebruaril. Sõja tõttu otsustas Universal Venemaalt lahkuda. Samuti ei külastanud pärast 2021. aastat Venemaad enam ka Lokšin ise. Seetõttu linastus film nüüd juba uue nimetuse all Vene kinoteatrites esimest korda selle aasta jaanuari lõpus, kirjutab BBC.

Juba enne filmi ilmumist kirusid mitmed Vene võimudele lähedased Telegrami kanalid asjaolu, et lavastaja ja mitmed näitlejad on välismaalased ning enamik neist on mõistnud hukka Venemaa sõja Ukraina vastu. Pärast esilinastumist liitus kriitikaga enamik Venemaa peamisi propagandiste.

Lisaks Lokšinile esineb filmis Wolandi rollis sakslane August Diehl ja Pontius Pilatuse rollis taanlane Claes Bang. Meistri ja Margarita rollide osatäitjad Jevgeni Tsõganov ja Julija Snigir mõistsid samuti hukka Venemaa sõja Ukraina vastu.

Erilist Vene propagandistide pahameelt pälvisid kaks asjaolu. Esiteks 1,2 miljardist rublast, mis kulus filmi tegemisele, pärines 500 miljonit rubla Venemaa kultuuriministeeriumi eelarvest.

Teiseks kogus Lokšin raha Ukraina lavastajate aitamiseks pärast Venemaa sissetungi algust. Vene propagandakanalite kriitikas moondusid humanitaarsed annetused Ukraina sõjaväe toetamiseks. Nii nõudis Vene propagandist Tigran Keosajan, et tuleb midagi "ette võtta", alustades produtsentidest ja lõpetades õiguskaitseorganitega.

Mitmed propagandistid nõudsid koguni Lokšini terroristide ja ekstremistide nimekirja kandmist ning tema suhtes menetluse alustamist seoses "Venemaa sõjaväe diskrediteerimisega".

Vene produtsent Ivan Filippov meenutas vestluses BBC-ga, et vahetult enne täiemahulise sissetungi algust valmistus kogu Vene filmitööstus lääneriikidega integreerumiseks, koostöös lääne ettevõtetega nagu Universal ja Netflix filmiti sarju ja filme.

""Meister ja Margarita" algas just rahvusvahelise projektina, mis oli mõeldud linastuma rahvusvaheliselt ja eelarvega, mis oli suunatud rahvusvahelisele linastumisele. See oli lipuprojekt, mis sai sõja ohvriks. See jäi Venemaale kinni," selgitas Filippov.

Filippovi sõnul on propagandakampaania filmi vastu erakordne ning see on põhjustatud Venemaa viimase kahe aasta kultuuritoodangu vaesusest: propagandistidel pole kultuurisaavutusi, mida ette näidata. "See on äärmine kadedus ja nende abituse lisatõestus: neil ei õnnestu midagi, aga väljasaadetud inimesed on edukad," ütles ta BBC-le.

Filippov märkis, et seni pole Lokšini vastu kriminaalasja algatatud, kuid seda ei saa välistada. Samas ennustas ta, et filmi pärast vallandunud kriitika aitab ainult selle levikule kaasa.

Osa Vene sõjablogijaid ning tuntud Vene propagandist Valdimir Solovjov nimetasid filmi ka nõukogudevastaseks. Ometi kritiseeribki Bulgakovi teos Stalini- aegset Nõukogude Liitu ning see avaldati esimest korda NSVL-is alles 1966. aastal, ning toonagi oluliste tsensorikärbetega. Tolleks ajaks oli Bulgakov juba 26 aastat surnud.

Bulgakovit on ka Venemaa võimud lugenud vene kirjanduse klassikuks, seetõttu on tema teoste linastamist toetatud, kuid nende tõlgendamisse suhtub riik nüüd äärmiselt tundlikult.

"Lokšini film rõhutab kaugeltki mitte neid Bulgakovi motiive, mida tänapäeva Venemaa võimud peavad õigeks. Lokšin ei varjanud "Meistri ja Margarita" totalitarismivastaseid motiive," ütles USA Amhersti kolledži kultuuriajaloolane Ilja Kulikov.

Lokšin sündis USA-s 1981. aastal ning tema pere kolis NSVL-i 1986. aastal, kui tema vanemad palusid nõukogude võimudelt poliitilist varjupaika. Täiskasvanuks saades kolis Lokšin Ühendkuningriiki ja seejärel tagasi USA-sse, kuid jätkas tööd ka Venemaal.