"Tahaks selle täpset sisu näha. Hetkel on ta ju ka meedias kommenteerides olnud väga pinnapealne," ütles Keldo ERR-ile.

"Me oleme kokku leppinud, et me algatame selle personaalriigi tegemise. Aga punkt üks, me tahame reaalselt näha kui suur on selle täpne kulu, mis on siis need võimalikud tulu kokkuhoiumeetmed, kas need on siis näiteks mingite teenuste või toetuste vajaduspõhiseks tegemine. Aga kui tuuakse lihtsalt näide, et kohalikus omavalitsuses saab ka lasteaiakohta vaadata, siis täna enamustel KOV-idel on see läbi ARNO ja muude asjade juba ära tehtud," kommenteeris Keldo.

"Ja teine asi - tahaks näha kui palju sellise süsteemi baaskulu on. Me sellel aastal ju IT-sse täiendavalt raha panime, nii küberturvalisusesse kui ka IT-süsteemide arendamise ja hoidmisesse. Kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on öelnud, et tänaste IT-süsteemide üleval hoidmine heal tasemel nõuab baasrahastust kuskil üle 40 miljoni aastas, siis me tahaks näha seda rahavoogude loogikat. Et kui me investeerime nii palju IT arendustesse, kui palju me siis aastate jooksul kokku hoiame või midagi efektiivsemaks teeme. Hetkel see mõte on olnud väga algtasemel," lausus Keldo.

Keldo rääkis, et seda, et personaalse riigi arendamiseks võtta 200 miljonit eurot laenu ei ole valitsuses veel otsustatud.

ERR küsis Keldolt ka selle kohta, kas ta on aru saanud, miks osales majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi personaalse riigi üritusel Nortali esindaja Andres Raieste, kes kuulub ka Eesti 200 erakonda.

"Seda ma ei oska küll kuidagi kommenteerida. Ma arvan, sellisel juhul kui üldse riik või majandus- ja kommunikatsiooniministeerium mingeid hankeid peab tegema, siis need peavad olema läbipaistvad ja kui seal võitja selgub, siis see peab kõigile ühtemoodi arusaadav olema," vastas Keldo.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles, et ei tormaks sündmustest ette ja tõi näiteks, et tuleva aasta eelarves nõuab tervishoid 150 miljonit eurot.

"Lõpuks ta vajab ikkagi valitsuse sisest kokkulepet ja kaalumist. Me pigem teeme need kuluotsused suve lõpu poole, siis kui me teeme uuesti eelarvestrateegiat ja eelarvet," sõnas Läänemets.

"Ma arvan, et seal on kindlasti neid asju, mis annavad kasu ka. Aga lõppkokkuvõttes haridusse raha panemine on ka investeering, tervishoid on ka investeering. Kui ühe riigi vaates on üldse inimeste jaoks olulisi investeeringuid, siis see on haridus ja tervis. Samuti energeetika, Nende peale saab kõik muud asjad ehitada," lausus Läänemets.

"Mitte ainult personaalne riik ei ole see Eesti ühiskonna suurim vajadus, vaid meil on vaja väga mitmeid investeeringuid inimestesse, inimeste heaolusse ja mis toetavad ka majanduse arengut, mis võib-olla lõpuks annavad selle raha, mida saab ka IT-süsteemidesse panna," lisas ta.

"Ma täpselt ei oska nende IT-süsteemide vajadust hinnata, sest me pole valitsuses sellisele tasemele läinud selles arutelus. Me oleme ainult ühe korra hästi üldiselt arutanud. Ma arvan, et siin tuleb väga pikalt ja põhjalikult arutada ja lõpuks kõrvutada teiste ühiskonna vajadustega. Ja siis oleks võimalik ka täpsemalt aru saada, millist probleemi me täpselt lahendame ja kas see on kõige pakilisem probleem täna Eestis," ütles Läänemets.

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo (Eesti 200) tahab Eesti e-riigi lähiaastail järgmisele tasemele viia, kasutades selleks 200 miljonit eurot laenuraha. Eesti 200 esimees Margus Tsahkna ütles ERR-ile antud intervjuus, et personaalne riik viib riigi haldamise täiesti uuele tasemele.