"Meil puudub lihtsalt igasugune huvi Ukraina sõja laiendamise vastu," ütles Putin vastates Carsoni küsimusele, kas selline asi oleks võimalik.

"Ainult ühel juhul, kui Poola ründab Venemaad," vastas Putin.

"Meil pole huvisid Poolas, Lätis ega kusagil mujal. Miks me peaksime seda tegema? Meil ​​lihtsalt pole selleks huvi. See absoluutselt ei tule kõne allagi," väitis Venemaa režiimi juht.

Enne täiemahulist sissetungi Ukrainasse eitasid Putin ja tema pressiesindaja Dmitri Peskov korduvalt kavatsusi Ukrainasse tungida.

Ühtlasi väitis Putin, et sõja alguses olevat süüdi Ukraina, mitte Venemaa.

Venemaa alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta 24. veebruari varahommikustel tundidel, korraldades õhu- ja raketirünnakuid Ukraina linnade vastu ning ületades mitmel suunal Ukraina piiri umbes 200 000 sõdurist koosnevate vägedega.

Lisaks teatas Putin, et ta soovivat "lahendada Ukraina olukorda kõneluste teel", kuid Ukraina polevat valmis läbi rääkima.

"Need [kõnelused] jõudsid väga keerulise protsessi väga kõrgesse seisukohtade kooskõlastamise etappi, ning need olid peaaegu lõppenud. Kui pärast seda, kui me viisime oma väed Kiievist välja, teine osapool keeldus läbi rääkimast ning allus lääneriikide, Euroopa riikide ja USA suunistele võidelda Venemaa vastu kuni lõpuni," ütles Putin.

Venemaa diktaator süüdistas kõneluste läbikukkumises konkreetselt toonast Ühendkuningriigi peaministrit Boris Johnsonit.

Kuigi Putin möönis, et Ukraina on käivitanud omapoolsed rahualgatused, väidab ta, et Venemaa ei saa Ukraina tingimustega nõustuda.

Ukraina võimud on korduvalt rõhutanud, et nende eesmärk on Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud piirides olevate alade vabastamine Venemaa okupatsioonist.

Samuti väitis Putin, et Venemaa kaotus Ukrainas olevat võimatu.

"On olnud kära ja karjumist Venemaale lahinguväljal strateegilise lüüasaamise üle. Minu arvates on see definitsiooni järgi võimatu. Seda ei juhtu kunagi," ütles Putin.

Venemaa oli sunnitud viima väed välja Põhja- ja Kirde-Ukrainast 2022. aasta aprillis pärast oma pealetungi takerdumist. 2022. aasta sügisel vabastasid Ukraina väed suurema osa Harkivi oblastist koos Izjumi ja Kupjanski linnadega ning Hersoni oblasti halduskeskust Hersoni.

Venemaa ei kontrolli ühegi Ukraina oblasti halduskeskust peale Krimmi, Donetski ja Luhanski, mis on okupeeritud juba alates 2014. aastast.

Putin viitas Evan Gershkovichi väljavahetamisele

Putin samuti vihjas võimalusele, et ta võib vabastada Venemaal vanglas viibiva USA ajakirjaniku Evan Gershkovichi, kui Saksamaa vabastab Vene palgamõrvari Vadim Krassikovi. Viimane mõisteti süüdi 2019. aastal Berliinis aset leidnud Tšetšeeniast pärit teisitimõtleja mõrvas.

Venemaa diktaatori sõnul käivad läbirääkimised Washingtoni ja Kremli vahel ajakirjaniku saatuse üle.

"On palju edukaid näiteid kõneluste õnnestumisest. Need kõnelused lõppevad vist edukalt ka, kuid tuleb saavutada kokkuleppe," ütles Putin.

Vastuseks Carlsoni küsimusele, kes on süüdi Nord Streami gaasijuhtmete plahvatustes, süüdistas Putin USA Luure Keskagentuuri (CIA).

Kui Carlson päris, miks Venemaa ei avalikusta vastavat teavet "propagandasõja võitmiseks", väitis Putin, et see oleks mõttetu, sest USA "kontrollib kogu maailma meediat ja suurt osa Euroopa meediast".

Samuti nimetas Putin õudusjuttudeks arutlusi sellest, et Hiina püüab domineerida Venemaa üle samamoodi nagu USA.

"Oleme neist õudusjuttudest hästi teadlikud. See on õudusjutt. Oleme Hiinaga naabrid. Naabreid, nagu ka lähisugulasi, ei valita. Meil ​​on tuhandete kilomeetrite pikkune ühine piir," ütles Putin intervjuus Carlsonile.

"Hiina ja Euroopa koostöö kasvutempo on suurem ja kiirem kui Venemaa Föderatsiooni Hiinaga tehtava koostöö kasvutempo. Küsige eurooplastelt: kas nad ei karda? Võib-olla kardavadki, ma ei tea, aga nad püüavad iga hinna eest Hiina turule pääseda, eriti kui neil on praegu majandusprobleemid. Ja Hiina ettevõtted arendavad Euroopa turgu," rääkis Vene diktaator.

"Kas Hiina äritegevust USA-s vähe pole? Jah, poliitilised otsused on sellised, et nad üritavad piirata koostööd Hiinaga," lisas ta.

Putini meelest tekitab USA endale ise probleeme, kui piirab koostööd Hiinaga.

"See on delikaatne valdkond ja siin pole lihtsaid lineaarseid lahendusi, nagu ka dollari puhul. Seetõttu peame enne mis tahes ebaseaduslike sanktsioonide kehtestamist – mis on ÜRO põhikirja seisukohast ebaseaduslikud – hoolikalt läbi mõtlema. Minu meelest on sellega probleeme neil, kes [sanktsioonide osas] otsuseid teevad," oli Putin kriitiline.

Putin pidas intervjuu esimese 30 minuti jooksul pikka monoloogi, milles ta esitas oma nägemuse Ukraina ja Venemaa ajaloost. Putin esines sarnase seosetu kõnega ka 2022. aasta veebruaris, kui ta teatas täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse.

Isegi intervjuud läbi viinud Carlson, kes on tuntud Ukraina abistamise küsimärgi alla seadmise poolest, nimetas 30-minutilist Putini vastust esimesele küsimusele "tüütuks" ja "šokeerivaks".

Ep. 73 The Vladimir Putin Interview pic.twitter.com/67YuZRkfLL

— Tucker Carlson (@TuckerCarlson) February 8, 2024