Ukraina tõi oma üksused Avdijivkast ära

Ukraina relvajõudude üksused taandusid riigi idaosa rindelinnast Avdijivkast, kus olukord halvenes viimastel päevadel olulisel määral, ütles piirkonna väe juhtimisega tegelev kindral Oleksandr Tarnavskõi laupäeva varahommikul.
Oluline laupäeval, 17. veebruaril kell 22.13:
- Ukraina relvajõud taandusid Avdijivkast;
- Zelenski kutsus Trumpi rindele;
- Pavel: Tšehhi leidis Ukraina jaoks 800 000 mürsku, kuid vajab raha;
- Rheinmetall hakkab Ukrainas mürske tootma;
- Pistorius kinnitas Saksamaa vankumatut toetust Ukrainale;
- Valge Maja: Avdijivka langemine näitab kongressi tegevusetuse hinda;
- Venemaal süttis põlema väidetav droonitehas;
- Vene vägede rünnakus Hersonile hukkus inimene;
- Venemaal Iževskis süttis hoone, kus väidetavalt kavandati droonide tootmist;
- Ukraina teatel ulatusid Vene vägede ööpäeva kaotused taas 1000 sõduri piiri.
Ukraina relvajõudude üksused taandusid riigi idaosa rindelinnast Avdijivkast, kus olukord halvenes viimastel päevadel olulisel määral, ütles piirkonna väe juhtimisega tegelev kindral Oleksandr Tarnavskõi laupäeva varahommikul.
"Operatsioonilisele olukorrale Avdijivka ümber tuginedes, selleks, et vältida piiramisrõngasse sattumist ja et hoida sõjaväelaste elusid ja tervist, otsustasin ma meie üksused linnast välja tõmmata ja liikuda kaitsesse märksa soodsamatele liinidele," teatas ta sotsiaalmeediakanali Telegram vahendusel.
Venemaa jaoks on tegu olulise sümboolse võiduga enne 24. veebruaril täituvat täiemahulise sõja alustamise teist aastapäeva ning see tähistab ühtlasi suurimat maa-ala hõivamist pärast mullu maikuud, mil vallutati Bahmut.
"Olukorras, kus vaenlane liigub edasi üle omaenda sõdurite laipade suurtükitule eelisega kümme-ühele, pideva pommitamise saatel, siis see on ainus õige otsus," ütles kindral. "Ümberpiiramist välditi, isikkooseis sai välja tõmmatud ja meie sõdurid asusid kaitsesse kindlaksmääratud liinidel."
Tegemist oli Ukraina relvajõudude värske ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi esimese suurema otsusega pärast uude ametisse nimetamist 8. veebruaril. Sõrskõi sõnul oli tegu otsusega, et säästa sõdurite elusid ja vältida nende piiramisrõngasse jäämist.
"Otsustasin taanduda meie üksustega linnast ja lülituda ümber kaitsele märksa soodsamatel liinidel," kirjutas Sõrskõi Facebookis veidi aega enne Tarnavskõi teadaannet.
"Meie sõdurid täitsid oma kohust väärikusega, tegid kõik võimaliku, et hävitada parimaid Vene sõjaväeüksuseid ning tekitasid vaenlasele olulist kahju," kirjutas Sõrskõi.
Vene okupatsiooniväe täiemahulise sissetungi eel elas Avdijivkas umbes 34 000 elanikku ning linnal on tähtis sümboolne väärtus.
Tööstuslinn asub Ukraina idaosas Donetski oblastis, kus on peetud Venemaa agressioonisõja viimase pea kahe aasta rängemaid lahinguid ning mida Kreml peab ebaseaduslikult osaks Venemaast.
Avdijivka langes 2014. aasta juulis lühiajaliselt Kremli-meelsete separatistide kontrolli alla, enne kui Ukraina selle uuesti enda kontrolli alla võttis ning oli seda jätkuvalt, seda vaatamata Vene vägede sissetungile ja selle lähedusele oblasti separatistlikule pealinnale Donetskile, mis on Moskva käes.
Venemaal süttis põlema väidetav droonitehas
Venemaal Udmurtias Iževski linnas süttis suur tulekahju tööstuskeskuses, mille kohta on Vene ajakirjanduses väidetud, et seal toimub droonide tootmine.
Tulekahju puhkes ööl vastu laupäeva ning levis 3500 ruutmeetrile, teatas Udmurtia päästeteenistus. Tuletõrjujatel õnnestus tulekahjule piir panna laupäeva hommikul. Ükski inimene viga ei saanud.
Vene võimude väitel toimus tehases detergentide ja desovahendite toomine. Tulekahju puhkemise põhjuste kohta pole seni midagi öeldud.
Meedia andmetel anti keskus mullu septembris üle mehitamata süsteemide tootjale, kes kavatses seal hakata valmistama Granat-4 droone.
Pavel: Tšehhi leidis Ukraina jaoks 800 000 mürsku, kuid vajab raha
Tšehhi leidis viisi, kuidas hankida Ukrainale 800 000 mürsku, kuid vajab nende Ukrainale andmiseks raha, ütles Tšehhi president Petr Pavel.
Paveli sõnul ollakse suheldud NATO liitlastega ning otsitud sõjalist varustust üle maailma. Ta märkis, et Tšehhi on leidnud viisi, kuidas Ukrainat sadade tuhandete mürskudega toetada, kuid selleks on vaja raha.
"Seni oleme leidnud pool miljonit 155-millimeetrist mürsku ja 300 000 122-millimeetrist mürsku, mille me saame toimetada Ukrainasse mõne nädalaga, kui meid rahaliselt toetatakse. Me räägime sellest toest oma partneritega USA-s, Saksamaal, Rootsis ja nii edasi," lausus Pavel.
Pistorius kinnitas Saksamaa vankumatut toetust Ukrainale
Saksamaa jätkab Ukraina toetamist, ükskõik kui kaua Venemaa diktaator Vladimir Putin kavatseb oma hullumeelset sõda selle rahumeelse riigi vastu jätkata, ütles Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius Müncheni julgeolekukonverentsil.
"Meie toetus Ukrainale on kindel ja püsiv," lausus ta.
"See sõda on palju rohkem kui kaks riiki territooriumi pärast võitlemas. Selles sõjas on küsimus, kas me lubame imperialistlikel jõududel suruda oma tahet peale suveräänsele riigile," lausus Pistorius.
Rheinmetall hakkab Ukrainas mürske tootma
Saksa relvakontsern Rheinmetall teatas laupäeval, et sõlmis Ukraina ettevõttega lepingu toota Ukrainas suurtükimürske.
Lepingu allkirjastasid Müncheni julgeolekukonverentsi veerel Ukraina tööstusminister Aleksandr Kamõšin ja Rheinmetalli tegevjuht Armin Papperger.
Julgeolekukaalutlustel ei avaldatud kohaliku firma nime, tehase asukohta ega tootmise algusaega.
Ühisettevõttes saab 51-protsendise osaluse Rheinmetall ja 49 protsenti hakkab kuuluma Ukraina partnerile.
Tegemist on Rheinmetalli teise lepinguga Ukrainas. Oktoobris sõlmiti leping riigifirma UDI-iga sõjamasinate parandamiseks ja hiljem tootmiseks.
Läinud esmaspäeval algas Saksamaal Unterlüssi linnas Rheinmetalli uue laskemoonatehase ehitus. Tehas peaks hakkama tootma 2025. aastast NATO standarditele vastavaid 155-millimeetriseid mürske, aastaseks toodanguks prognoositakse 200 000 mürsku.
Valge Maja: Avdijivka langemine näitab kongressi tegevusetuse hinda
Ukraina idaosa rindelinna Avdijivka langemine Vene vägede kätte näitab USA kongressi tegevusetuse hinda, teatas laupäeval Valge Maja.
"See on kongressi tegevusetuse hind," ütles riikliku julgeoleku nõukogu kõneisik Adrienne Watson ja lisas, et seadusandjad peavad kiitma abi viivitamata heaks, et Ukraina saaks vajamineva varustuse ja laskemoona.
Ühendriikide kongressis on praegu blokeeritud 60 miljardi dollari suuruse sõjalise abi eraldamine Ukrainale.
Vene vägede rünnakus Hersonile hukkus inimene
Vene väed ründasid laupäeva pärastlõunal Hersoni linna, rünnakus hukkus 49-aastane mees ja vigastada sai kaks inimest, ütles Hersoni oblasti kuberner Oleksandr Prokudin.
Reedel sai Vene vägede rünnakutes Hersoni oblastis vigastada kaks inimest.
Zelenski kutsus Trumpi rindele
Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenski ütles laupäeval, et on valmis viima USA ekspresidendi Donald Trumpi rindele.
Ühendriikide kongressis on praegu blokeeritud 60 miljardi dollari suuruse sõjalise abi eraldamine Ukrainale. Kahtlusi USA sõjalise abi jätkumise üle on tekitanud ka võimalus, et novembrikuistel valimistel naaseb Valgesse Majja Trump, kes on president Joe Bideni abi Ukrainale kritiseerinud.
Zelenski ütles laupäeval Müncheni julgeolekukonverentsil, et kutsus Trumpi Ukrainasse, sest poliitikakujundajad peavad nägema, mida sõda tähendab.
"Kui härra Trump tuleb, olen valmis temaga rindele minema," ütles Ukraina riigipea.
"Ma arvan, et kui meil on dialoog sõja lõpetamise üle, peame näitama inimestele, kes on otsustajad, mida tähendab sõda päriselt, mitte Instagramis," ütles Zelenski.
Zelenski Münchenis: küsige endalt, miks sõda veel kestab
Maailm ei peaks küsima Ukrainalt, millal sõda Venemaa vastu lõpeb, vaid küsima hoopis endalt, miks Vene režiimi juht Vladimir Putin suudab endiselt jätkata sõda Ukraina vastu, ütles Zelenski laupäeval Müncheni julgeolekukonverentsil esinedes.
Zelenski sõnul peab Venemaa sõda kogu reeglitepõhise maailmakorra vastu.
Kui Putini peatamiseks ei tehta praegu kõike võimalikku, kujunevad järgmised aastad raskemaks kõigile maailma riikidele, hoiatas ta.
Zelenski ütles, et Ukraina võitlust Venemaa vastu hoiab tagasi kaugmaarelvade ja suurtükilaskemoona nappus.
"Ukraina hoidmine kunstlikus relvade puuduses, eriti suurtükkide ja kaugmaavõimekuste puuduses, võimaldab Putinil kohaneda sõja praeguse intensiivsusega," ütles ta Münchenis.
Zelenski käsitles ka Ukraina üksuste taandumist idarindel asuvast Avdijivkast, öeldes, et seda tehti sõjaväelaste elude säästmiseks.
"Selleks, et vältida ümberpiiramist, otsustati taanduda teistele (kaitse)liinidele. See ei tähenda, et inimesed taganesid mõned kilomeetrid ja Venemaa hõivas midagi, see ei hõivanud midagi," rõhutas ta.
"Võimekus säästa meie inimesi on meie jaoks kõige tähtsam ülesanne," ütles Ukraina president.
Ukraina teatas korraga kolme Vene sõjalennuki hävitamisest
Ukraina relvajõud hävitasid laupäeva hommikul kolm Vene sõjalennukit, teatas Ukraina õhujõudude ülem Nikolai Oleštšuk.
"Laupäeva, 17. veebruari hommikul hävitasid Ukraina õhujõudude allüksused korraga kolm vaenlase lennukit: kaks ründelennukit Su-34 ja ühe hävitaja Su-35," kirjutas Oleštšuk sotsiaalmeedias.
Ta tänas sõjaväelasi selle saavutuse eest.
Iževskis põles suur tootmishoone
Venemaal Iževskis puhkes ööl vastu laupäeva ulatuslik tulekahju hoones, kus väidetavalt kavandati droonide tootmist.
"Udmurtia pealinnas puhkes tulekahju, mis haaras 2800 ruutmeetril. Esialgsetel andmetel inimohvreid ei olnud," vahendas Ukrainskaja pravda Venemaa eriolukordade ministeeriumi teadet. Hiljem täpsustas ministeerium, et Iževski tulekahju pindala ulatus 3500 ruutmeetrini.
Varahommikul kell 5.30 teatas Vene tuletõrje leekide kontrolli alla saamisest.
Ukrainskaja pravda märkis Vene sotsiaalmeediakanalitele viidates, et tulekahju toimus kaubanduskeskuse aadressil, mis oli varem antud mehitamata õhusõidukite tootmiseks. Vene eriolukordade ministeeriumi teatel põles "tööstushoone".
Ukrainskaja pravda meenutas, et mullu septembris teatati, et Venemaa Iževskis suletakse juba kolmas kaubanduskeskus, et alustada seal droonide tootmist.
Bideni sõnul ei unustaks ajalugu Ukraina abita jätmist
USA president Joe Biden ütles reedel seoses Kremli-kriitiku ja opositsioonitegelase Aleksei Navalnõi surmaga Venemaa vanglas, et Ukrainale tuleb abi osutada või muidu ei unustata seda iialgi.
"See tragöödia tuletab meile meelde antud hetke panuseid. Oleme kohustatud tagama rahastuse, et Ukraina saaks jätkata enda kaitsmist Putini jõhkrate rünnakute ja sõjakuritegude eest. Ajalugu jälgib esindajatekoda. Suutmatust Ukrainat praegusel kriitilisel hetkel toetada ei unustata iialgi," lisas USA president.
Demokraat Biden kritiseeris vabariiklaste kontrolli all oleva esindajatekoja otsust minna kahenädalasele vaheajale ilma Ukraina toetuse otsust tegemata.
Selline samm vaid suurendab kartusi, kas USA on jätkuvalt usaldusväärne liitlane, ütles president.
"See on ennekuulmatu. See jääb ajaloo lehekülgedele. See tõesti on nii. Sel on tagajärjed. Ja kell tiksub. Ja see peab juhtuma. Me oleme kohustatud aitama praegu. Peame mõistma, millega meil Putini näol on tegu," lisas Biden.
Bidenilt küsiti reedel pressikonverentsil, millised tagajärjed ootavad Venemaa juhtkonda pärast Navalnõi surma paranduskoloonias.
Üks ajakirjanikest meenutas USA riigipeale tema sõnu pärast 2021. aastal Genfis aset leidnud kohtumist Vene diktaatoriga. Toona ütles Biden, et hoiatas Putinit laastavate tagajärgede eest, kui Navalnõi peaks Venemaa vanglas surema.
"See oli kolm aastat tagasi. Selle aja jooksul seisid nad silmitsi tohutu hulga tagajärgedega. Nad kaotasid surnute või haavatutena üle 350 000 sõduri. Nad leidsid end olukorrast, kus nende suhtes kehtestati kõigis valdkondades tohutud sanktsioonid. Me mõtleme selle üle, mida saaks veel teha," vastas Biden.
Biden süüdistas Navalnõi surmas otsesõnu Putinit.
"Putin vastutab Navalnõi surma eest. See, mis juhtus Navalnõiga on veelgi tõestuseks Putini jõhkrusest," ütles ta, lisades, et USA ei tea veel, "mis täpselt juhtus" Vene vangistatud opositsionääriga.
"Isegi vanglas oli ta jõuline hääl tõe eest," ütles Biden Navalnõi kohta Valge Maja edastatud kommentaaris. "Tema vaprust ei unustata."
Ukraina teatel ulatusid Vene vägede ööpäeva kaotused taas 1000 sõduri piiri
Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 401 350 (võrdlus eelmise päevaga +1210);
- tankid 6476 (+11);
- jalaväe lahingumasinad 12 145 (+16);
- suurtükisüsteemid 9669 (+28);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 984 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 671 (+0);
- lennukid 332 (+0);
- kopterid 325 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 7413 (+5);
- tiibraketid 1896 (+1);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 734 (+18);
- laevad / paadid 25 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- eritehnika 1533 (+5).
Toimetaja: Mait Ots, Marko Tooming
Allikas: AFP-Interfax-STT-BNS, Ukrainskaja Pravda, Interfax-Ukraina, Reuters