Müncheni julgeolekukonverentsil esinenud Ukraina president Volodõmõr Zelenski tänas liitlasi abi eest, aga ütles, et Ukraina võitleb Venemaa vastu jätkuvalt ebavõrdsetel tingimustel, napib nii relvi kui ka laskemoona.

"Kallid sõbrad, hoides Ukrainat kunstlikus relvade puuduses, eelkõige suurtükiväe ja kaugmaarelvade osas, saab Putin kohaneda praeguse sõja intensiivsusega. Demokraatia iseenese nõrgestamine õõnestab meie ühiseid tulemusi. Mitte rahvusvahelised reeglid ei pea jääma minevikku, vaid Venemaa, mis neid ei austa. Ja me suudame seda teha, mitte lihtsalt tehes midagi, vaid tehes kõik, kõik, mis vaja," lausus Zelenski.

"Nagu president Zelenski ütles, me peame tegema kõik, et teda (Venemaad – toim.) peatada. Ajalugu kordub, me oleme seda kõike juba näinud 1930-ndatel aastatel," ütles Eesti peaminister Kaja Kallas.

Ajal, mil Ukraina ootab USA abipaketi heakskiitu kongressis, on Euroopa riigid oma panuseid suurendamas ja ka täna kõlasid siin mitmed sellised üleskutsed, küsimus on aga selles, kas abi jõuab kohale piisavalt kiiresti.

"Alates sõja algusest on USA andnud Ukrainale sõjalist abi 20 miljardi dollari eest aastas, samas on nende sisemajanduse kogutoodang 28 triljonit dollarit. Samaväärne pingutus peaks olema vähim, mida iga Euroopa riik teeb. Me räägime suurimast julgeolekuohust meie kontinendil," lausus Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz.

"Ja me peame lõpetama oigamise, virisemise ja näägutamise (Donald) Trumpi üle. Me ei suurenda kaitsekulusid ja laskemoona tootmist, mitte sellepärast, et Trump võib tagasi tulla. Me peame seda tegema sellepärast, et see on meie huvides. See on ülioluline," märkis Hollandi peaminister Mark Rutte.

"Palun ärge küsige Ukrainalt, millal sõda lõppeb, küsige iseendalt, miks Putin ikka veel suudab seda jätkata," ütles Zelenski.

Münchenis meelt avaldanud ukrainlaste plakati sõnul ei jõua Putin siia mitte enne, kui viimane Ukraina sõdur on langenud.