Ukrainale mürskude soetamiseks on endiselt raha puudu
Hulk riike on küll juba panustanud Tšehhi algatusse osta Ukrainale mürske, kuid vaatamata sellele on raha endiselt puudu. Lisaks on vaja pakutavat laskemoona kontrollida, mistõttu võib osa sellest jõuda rindejoonele alles aasta lõpuks.
Tšehhi algatusega soovitakse osta Ukrainale laskemoona väljastpoolt Euroopa Liitu ja hiljutiste teadete järgi oleks saadaval isegi ligi kaks korda rohkem mürske kui esialgu plaaniti ehk kokku 1,5 miljonit.
Kaitseminister Hanno Pevkuri kinnitusel on maailmas kohti, kust mürske osta, kuid pigem on õhus küsimus, kas selleks on ka raha.
"Kui me räägime miljonist mürsust, siis suurusjärgus on see kolm miljardit eurot. Erinevad kaliibrid küll, väiksemad on natukene odavamad. Meil on ka siin sadades tuhandetes kontakte, nii et kui kõik õnnestuks ära teha, oleks suurepärane. Hetkel on ikkagi, võib öelda, raha rohkem puudu kui mürske," rääkis Pevkur.
Kaitseministri sõnul üritatakse puuduolevat raha leida eelkõige Põhja- ja Kesk-Euroopa riikidest. Eraldi tuleks veel rääkida Prantsusmaaga, mis on öelnud, et on valmis rohkem panustama.
Praegu on keeruline prognoosida, millal võiksid mürsud rindejoonele jõuda. Osa võib-olla juba paari kuu pärast, teised alles aasta lõpuks.
"See kõigub. Väga palju sõltub sellest, et meil osa nende võimalike partnerite mürskudest on vaja füüsiliselt üle kontrollida. Meile on öeldud, et sealt on võimalik saada, aga millises konditsioonis need on, kas need üldse on kasutamiskõlblikud, et seda on vaja kõike kontrollida," selgitas Pevkur.
"Ma natukene olen mures sellepärast, et me kuidagi endale n-ö patsutame õla peale, et teeme hästi, aga Ukrainast tulevad sõnumid, et laskemoon ei jõua nendeni. Kui me suudame need asjad ikkagi läbi viia ja Ukrainasse toimetada, et Ukraina saab siis tagasi lüüa, siis sellel on efekt. Praegu ma loen neid memosid, kus tegelikult Ukraina sõdurid päris rindejoonelt ütlevad, et nad ei saa isegi haavatuid ära tuua, sest laskemoona ei ole," sõnas peaminister Kaja Kallas.
Mürsud on üks asi, kuid kõige kriitilisem on seis õhutõrjerakettidega, mis hakkavad Ukrainal otsa saama. Kaitseministri sõnul pole siin puhul Eestil midagi pakkuda ja ainukene võimalus on vaadata lootusrikkalt liitlaste ladude poole.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"