"Toetan ideed luua [Euroopa Komisjoni] kaitsevoliniku ametikoht ja vaadata üle Euroopa Liidu kaitsestrateegia," kirjutas president Alar Karis esmaspäeval väljaandes Politico avaldatud arvamusartiklis.

Karise poolehoiuavaldus on ka Eesti ametlik positsioon, kinnitas riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson esmaspäeval ERR-ile. "See on igati ajakohane ja väga vajalik EL-i ühise kaitsepoliitika kujundamiseks ning kaitsetööstuse revitaliseerimiseks," rõhutas Mihkelson.

Karis kirjutas ka, et Euroopa Liidu riigid võiksid tugevdada EL-i julgeolekuarhitektuuri ka NATO raames ning EL ja liikmesriigid eraldivõetuna peaksid suurendama kaitseinvesteeringuid, tugevdama kaitsetööstuse võimekust ja relvajõude.

"Maailma kõige võimsama majandusliiduna on Euroopa Liidul siin tohutu roll," rõhutas Karis.

Eesti riigipea avaldas ka toetust Euroopa Investeerimispanga reeglite muutmisele, mis võimaldaks investeerida EL-i sõjalisse arengusse. "Ja ma toetan ka Euroopa Rahurahastu (EPF) ambitsiooni tugevdamist, kuna see on ainus EL-i tasandi mehhanism, mis annab ühiselt sõjalist toetust Ukrainale ja meie partneritele," lisas Karis.

​Kaitsevoliniku ametikoha loomisest rääkis von der Leyen ka laupäeval Müncheni julgeolekukonverentsil ning idee on kogumas liikmesriikide hulgas toetust, kirjutas väljaanne EurActiv.com. "Kui ma saaksin järgmise Euroopa Komisjoni presidendiks, oleks mul kaitsevolinik," ütles ta Müncheni konverentsi publikule.

Samas on uue ametikoha volituste piirid siiani ebaselged. Euroopa Liidu aluslepingute kohaselt on EL-i välis- ja julgeolekupoliitika ühenduse välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kes on ka komisjoni asepresident, vastutusala. Kõrge esindaja on lisaks ka Euroopa kaitseagentuuri juht.

Praeguses komisjonis on aga kaitseteemad väga tugevalt sattunud siseturuvoliniku Thierry Bretoni alla, kes on olnud pärast Ukrainas täiemahulise sõja algust suuresti hõivatud Euroopa sõjatööstuse, muuhulgas näiteks miljoni mürsu algatuse edendamisega.

Von der Leyeni ideed toetab ka tema poliitiline perekond, paremtsentristlik Euroopa Rahvapartei (EPP), mis leiab europarlamendi valimiste eelses manifestis, et Euroopa välispoliitika- ja kaitseportfell tuleks laiemalt ümber korraldada, vahendas EurActiv.

Samas praegune välispoliitika kõrge esindaja Josep Borrell suhtus ideesse kahtlevalt. "Üks asi on kaitsetööstus ja teine asi on kaitse," vahendas EurActiv Borrelli sõnu. "Kaitse on EL-i liikmesriikide oma pädevus (…), kuid rohkem koostööd kaitsetööstuse valdkonnas oleks hea ja see on Euroopa Komisjoni pädevuses," ütles Borrell. "Ainuüksi kaitsevaldkonna (toomine komisjoni koordineerida – toim.) on EL-i aluslepingu vastu," lisas ta.

Portfell võib minna idapoolse riigi poliitikule

EurActiv tõi ka esile, et von der Leyeni sõnul on see veel lahtine, mis riigi esindaja selle ametikoht saab, kuid ta lisas, et on oluline, et Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaat saaks hea portfelli.

"See on hea portfell," ütles von der Leyen, kaitsevoliniku kohale viidates.

EurActiv mainib selles kontekstis ka Eesti peaministrit Kaja Kallast, nimetades teda tugevaks pretendendiks EL-i esidiplomaadi kohale järgmises komisjoni koosseisus. Kallas on olnud häälekas rääkimisel EL-i vajadusest koondada ressursse laskemoona tootmisel ja tarnete kiirendamiseks Ukrainasse.

Kui Euroopa Komisjoni presidendi ja kõrge välisesindaja ametite täitjad otsustab liikmesriikide liidritest koosnev Euroopa Ülemkogu, siis muude portfellide jaotuse komisjonis paneb paika komisjoni president.