Euroopa Komisjoni uus koosseis astub ametisse selle aasta sügisel, kuid läbirääkimised volinike kohtade jagamise üle algavad juba pärast juunikuiseid Euroopa Parlamendi valimisi. Lisaks tähtsale Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja ametikohale võib minna jagamisele ka kaitsevoliniku uus ametikoht, mille loomist lubab oma tagasivalimise korral Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Kuigi meedias on palju spekuleeritud Eesti peaministri Kaja Kallase nimega nende kahe koha jagamisel, on tal ka konkurente Lätist, Leedust ja Poolast. Balti riikide ja Poola piirnemine Venemaaga ning pikaajalised sõnavõtud vajaduse kohta jõulisema kaitse- ja välispoliitika järele on teinud nende riikide tipp-poliitikutest tugevad pretendendid nende ametikohtade jagamisel.

Lisaks Kallasele kasutasid Müncheni julgeolekukonverentsi oma profiili tõstmiseks Poola välisminister Radoslaw Sikorski, Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis ning Läti ekspeaminister ja praegune välisminister Krišjanis Karinš, kirjutab Financial Times.

Kallasel ja Landsbergisel on tugev toetus sotsiaalmeedias, Sikorski üle spekuleeritakse kui Poola järgmise eurovoliniku üle ning Karinši soovistki jõuda tähtsale Brüsseli ametikohale on Lätis kirjutatud.

Kõigi kandidaatide kahjuks räägib asjaolu, et osa Lääne-Euroopa riike ei soovi näha selget Venemaa kriitikut välisasjade kõrge esindaja või kaitsevoliniku ametikohal.

Siiski on Kallasel oma konkurentide ees üks eelis. Kui Sikorski, Landsbergis ja Karinš kuuluvad kõik paremtsentristlikusse Euroopa Rahvaparteisse (EPP), siis Kallas on liberaalse Euroopa Parlamendi fraktsiooni Renew esindaja, kelle kohta spekuleeritakse kui võimaliku Renew ja sellesse kuuluva Euroopa liberaalide partei ALDE esinumbri üle.

Kuna EPP-sse kuulub ka ametis olev komisjoni president Ursula von der Leyen, siis tema tagasivalimise korral on raske ette kujutada, et EPP saaks endale lisaks ka välisasjade kõrge esindaja ametikoha. Kallasel pole sellist probleemi.