Eesti vanglates kannab karistust praegu umbes 1800 kinnipeetavat. Kui vang pole just õpilane või pensionär, on ta seaduse järgi kohustatud töötama.

Kuna aga keskmine vanglakaristuse pikkus on langenud 1,6 aastani, ei ole paljud vanglas õpitavad ametid enam ammugi kõigi jaoks sobivad. Seepärast asus vanglate ettevõtluskeskus ametite nimekirja kaasajastama.

Näiteks keevitaja kutse omandamiseks kulub vangil üks aasta ja sellele lisandub praktika, seega ei sobi see enam kui pooltele kinnipeetavatele.

"Kinnipeetavate arv on pidevas languses, karistusajad lühenevad ja me otsime lihtsamaid töid, mis ei vaja nii pikka väljaõpet kui näiteks on keevitus," rääkis vanglate ettevõtluskeskuse juhataja Elgo Pehk.

"Me ootame pigem selliseid lihtsamaid töid, mis ei vaja pikka väljaõpet, näiteks komplekteerimine, pesu pesemine, võib-olla lihtsamate toodete õmblemine, voodipesud," loetles ta.

Vanglatööd jagunevad kaheks: üks osa teeb majandustöid nagu koristamine, söögitegemine ja remont, teised on ametis tööstuses, kus kinnipeetava tööandjad on erinevad Eesti ettevõtted.

"Majandustöödel on kinnipeetavate töötasu hetkel 74 senti. Vastavalt seadusele peavad nad saama 10 protsenti miinimumpalgast. Tööstuses on palk erinev, olenevalt tükitööst, kes kui palju suudab teha, võib tunnihind minna umbes kolme euroni," rääkis Pehk.

"Kui kinnipeetaval on nõudeid, siis 50 protsenti palgast läheb nõuete maksmiseks, 20 protsenti läheb vabanemisfondi ja 30 protsenti saavad kätte," lisas ta.

Tallinna vangla õmblustsehhis valmivad muu hulgas kaitseväe voodipesud ja meditsiinitöötajate vormirõivad.

Pikaajaline koostöö on vanglatööstusel ka riigimetsa majandamise keskusega (RMK). Kinnipeetavate käte all valmivad näiteks matkajate seas hästi tuntud lõkkealused.

"Selliseid kaetud lõkkekohti oleme neilt tellinud läbi aastate väga suurtes kogustes ja kõik need ligi 400 kohta, mis täna on looduses, on kõik seal valminud," ütles RMK külastuskorralduse juht Marge Rammo.

Kolmes Eesti vanglatööstuse osakonnas töötab praegu kuus keskmiselt 140 kinnipeetavat, kuid mahtu plaanitakse suurendada kaks korda.

Töötukassa hinnangul on Eestis puudus eelkõige füüsiliselt raskete tööde tegijatest nii põllumajandus- ja metsandus- kui ka ehitus- ja energeetikasektoris.

"Need on need sektorid, kus tööandjad peavad juba praegu hästi palju lootma välistööjõule. Valdavalt kasutatakse lühiajalisi töötajaid ja nendele töödele tegelikult Eestist leida kohalikku töötajat on tööandjatel praegu raske," ütles töötukassa tööandjate teenuste juht Katrin Liivamets.

Lisakulusid töökohtade lisandumine vanglatele ei tekita, kõik otsekulud plaanitakse katta ettevõtluskeskuse eelarvest.