Iohannise kandideerimise soov sai teatavaks vähem kui 24 tundi pärast seda, kui Rutte kandidatuurile avaldasid avalikult toetust USA, Ühendkuningriik, Saksamaa ja Prantsusmaa, kirjutab Politico.

Samas pole veel umbes kümmekond riiki Ruttele toetust avaldanud, nende seas on mitmed Ida-Euroopa riigid.

Kuigi Rumeenia presidendikantselei keeldus uudist kommenteerimast, ei hakanud Rumeenia valitsus teavet eitama.

"Iga liikmesriigi esindus edastab mitteformaalselt kavatsusi ja ettepanekuid NATO-le," ütles valitsuse esindaja Rumeenia meediale.

NATO ametnikund kardavad, et Rumeenia presidendi viimase hetke otsust pakkuda Ruttele konkurentsi vaadeldakse kui kaitsealliansi ühtsust õõnestavat. Ametnikud soovivad näidata üles ühtsust olukorras, kus USA vabariiklaste eeldatav presidendikandidaat Donald Trump on seadnud NATO kollektiivkaitse põhimõtte oma sõnavõttudes kahtluse alla.

Samal ajal on paljud Ida-Euroopa riigid ärritunud, et Ruttel polnud motivatsiooni rääkida tihedamalt läbi Venemaaga piirnevate või selle lähedal asuvate riikidega, kes sooviks tulevaselt peasekretärilt jõulisemat seisukohta Vene ohu suhtes.

"Vähemalt peaks keegi küsima: "Olgu, Mark, kuidas sa kavatsed Venemaaga tegelda?"," ütles üks anonüümseks jääda soovinud kõrge Ida-Euroopa diplomaat Politicole.

Samuti tuletas diplomaat meelde Hollandi pikaajalist võimetust täita NATO kaitsekulutuste eesmärki, milleks on vähemalt kahe protsendi sisemajanduse koguproduktist (SKP) kulutamine riigikaitsele. Diplomaadi sõnul võib Rutte tegemata töö Hollandi peaministrina teha teda haavatavaks Trumpi kriitika suhtes. Trump on varem öelnud, et ta ei kavatse USA presidendiks valituks osutudes tulla nende NATO liikmesriikide kaitsele, mis ei kuluta kaks protsenti SKP-st riigikaitsele.

Veel üheks Iohannise otsuse teguriks võivad olla kehvad suhted Hollandi ja Rumeenia vahel. Hollandi valitsus on Rutte juhtimisel pikalt blokeerinud Rumeenia liitumist Schengeni viisaruumiga, tuues põhjenduseks välja olukorda korruptsiooni ja kuritegevusega Rumeenias.

Iohannis on teeninud kaks ametiaega järjest Rumeenia presidendina ning tema praegune ja ühtlasi ka viimane ametiaeg lõpeb selle aasta detsembris.