Möödunud nädalal kirjutas Läti rahvusringhääling, et vaid kaheksa seitsmeteistkümnest Läti uuest Škoda rongist veavad reisijaid. Paljudel rongidel on tekkinud elektroonika- ja andurite rikked ja vaja on teha lisateste, et vead parandada. Läti transpordiminister Kaspars Briškens ütles jaanuaris, et kui 95 protsenti rongidest ei ole märtsi alguses töökorras, võib Läti Škodalt nõuda trahvi tasumist.

Eestisse hakkavad selle aasta jooksul saabuma sama baasmudeli Škoda rongid. Seetõttu on ka Elron uute rongide Lätti saabumisel silma peal hoidnud. Elroni juhatuse liige Märt Ehrenpreis rõhutas, et uusi ronge ei saa osta nagu uut autot salongist.

"Rong on ikkagi võrreldav näiteks elektrijaama ploki kasutusele võtuga. Siin on üle 50 kohustusliku testi ja 15 dünaamilist testi täiendavalt järgi," rääkis Ehrenpreis.

Seetõttu on ka tavaline, et alguses tekivad mõned mured. Lätis tekkinud rikked võiks samas paranda enne, kui Eesti rongid Eestisse jõuavad.

"Škoda on ka meile teinud ülevaate, mis on seal Lätis teemadeks olnud ja kuidas nad neid kavatsevad ennetada. Need meetmed on meie hinnangul olnud tõhusad. Hea näitena võib tuua, et automaatika süsteem on näiteks tundlik mingisugusele pinge vahemikule. Kui seda pingevahemikku konfigureeritakse laiemaks, siis see tundlikkuse probleem kaob ära. Seda tüüpi asju on lahendatud ja lahendatakse," selgitas Ehrenpreis.

Kaks esimest Škoda rongi jõuavad Eestisse aprilli lõpus või mai alguses.

"Nende esimese kahega ongi plaanis läbi viia mahukas testimine ja leida just need kohad, mis Eesti taristust tulenevalt, Eesti tingimustest tulenevalt nõuaksid häälestust."

Kokku saabub Eestisse kuus rongi, mis hakkavad sõitjaid vedama järgmise aasta algusest.

"Oleme ka kavandanud erinevalt Läti näitest, kus võeti väga palju ronge korraga kasutusele, et plaanime 2025. aasta algusest võtta [uued rongid ja vanad] kasutusele segagraafikuga. Liiklusmahtu mitte suurendada esimeses kvartalis," lisas Ehrenpreis.

Tänavu testitakse Eestis kõiki rongi süsteeme: kuidas nad kontaktvõrgust elektrit saavad, kuidas töötab küte, kas reisijate infosüsteem töötab hästi, kas ohutussüsteemid, näiteks liivatusseade, töötavad nii nagu peaks.

"Rongide juures kasutatakse sellist süsteemi, et äkkpidurduse juures puistatakse liiva ratta ja rööpa vahele ja ka keerukates oludes sõitma hakkamisel," selgitas Elroni esindaja. Testitakse ka selleks, et veenduda, et rongid on valmis sõitma senisest kiiremini 160 kilomeetrit tunnis.

"Testimine toimib 176 kilomeetrit tunnis Eesti-sisesel katselõigul."

Sealjuures on ka plaanitud testsõidud, kus reisijate kaalu asendavad liivakotid.

"Aprill, mai, ülespoole on tihe testsõitude periood. Suve jooksul on võimalik uudistada perroonidel ja näha [uusi ronge] muidu ka taristul."

Läti näite pärast Elron sügavas mures ei ole, lisas Ehrenpreis. Samas ütles ta, et tellija peab alati olema nõudlik. Selleks ka kõik testid ning väliste ekspertide kaasamine.

"Usun, et asjad lähevad kõik hästi ja rongid saavad ilusti liinile."