Mediaanpalk ehk palganäitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid, oli neljandas kvartalis 1578 eurot ja 2023. aasta lõikes tervikuna 1501 eurot, teatas statistikaamet.

Statistikaameti analüütik Liina Kuusik selgitas, et tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk neljandas kvartalis kõrgeim info ja side (3271 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (2902 eurot) ning energeetika (2548 eurot) tegevusaladel.

Madalaim oli brutokuupalk majutuse ja toitlustuse (1193 eurot), muude teenindavate tegevuste (1247 eurot) ja kinnisvaraalase tegevuse (1310 eurot) tegevusaladel. 

Enim kasvas keskmine brutokuupalk hariduse (18,6 protsenti) ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (15,4 protsenti) tegevusaladel.

Kõrgeim brutokuupalk oli Harju (sealhulgas Tallinn) (2121 eurot) ja Tartu maakonnas (1941 eurot), madalaim aga Valga (1408 eurot) ja Saare maakonnas (1449 eurot).

Kõige rohkem tõusid palgad võrreldes aastataguse ajaga Ida-Viru (13%) ja Valga maakonnas (11,5 protsenti)," selgitas Kuusik.

Kõrgeim mediaanpalk oli info ja side (2812 eurot) ning finants- ja kindlustustegevuse (2400 eurot) tegevusaladel. Madalaim oli mediaanpalk oli kinnisvaraalase (913 eurot) ja muude teenindavate tegevuste (970 eurot) tegevusaladel.

Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse kui ka teenistuslepingu alusel töötavad isikud. 

Analüütik: palgatõus ületas inflatsiooni

LHV makroanalüütik Triinu Tapver ütles "Aktuaalsele kaamerale", et palgatõus ületas pisut inflatsiooni ning suhteliselt rohkem tõusid vähem teenivate inimeste palgad.

"Keskmine palk, jah, tõusis eelmise aasta lõikes 11,3 protsenti, aga kui me teame, et inflatsioon oli 9,2 protsenti, siis tegelikult inimene tunnetab sellist pisikest kaheprotsendilist palgakasvu. Ehk siis see tähendab, et kui ta läheb poodi, siis võib-olla ta tõesti saab võileivale singi peale osta, aga, noh, midagi sealt edasi ta veel ei tunneta," rääkis Tapver.

Ta viitas, et 2022. aastal inimeste ostujõud vähenes.

Tapver tõi ka esile, et mullut tõusis miinimumpalk ja tõusis ka mediaanpalk ehk madalamad palgad tõusid enam.

Küsimusele, mida võib oodata sellelt aastalt, vastas LHV panga makroanalüütik: "Palgad vaatavad justkui nagu selja taha, nad vaatavad tagasi. Meil on olnud ju selja taga kõrge hinnatõus. Inimesed küsivad rohkem palka, et seda hinnatõusu nii-öelda tasa teha ja tänu sellele ma arvan, et ka see aasta palgad veel endiselt tõusevad."

Paide ja Võru inimesed tunnistasid palgatõusu

Enamus AK küsitletud inimestest Paides ja Võrus tunnistas, et nende palk möödunud aastal tõusis.  

"No natuke ikka tõusis. Miinimumpalk tõuseb, aga, noh, mul on ta natuke rohkem," ütles Paides klienditeenindajana tegutsev Ira.

"Jaa, tõusis küll ja ma jõudsin juba vahepeal välja arvestada, et 2,6 protsenti," rääkis töötlevas tööstuses töötav Siiri. Küsimusele, kas see on piisav, vastas Siiri: "Ma arvan küll, jah, arvestades majandusolusid."

Ventilatsiooni valdkonnas töötav Veiko ütles, et ei oska protsentuaalselt oma mullust palgatõusu öelda, aga palk tõusis märgatavalt: "Mingisugune 200-300 eurot äkki."

Võrus küsitletud Marko, kes töötab autojuhina, ütles, et tema palk tõusis eelmisel aastal umbes viis protsenti.

Omavalitsuse töötav Peep tunnistas samuti, et tema palk tõusis, aga selle protsenti ta öelda ei oska. "Protsenti ma ei oska nüüd ütelda, aga tõusis ja sellega peab rahul olema."

"Minu töötasu ei tõusnud eelmine aasta ja see on väga-väga kurb, seepärast et kõik muud kulud, söögitarbed, muud kulud lähevad järjest suuremaks ainult ja see peaks ikkagi kõrgemaks minema," ütles aga Maikel, kes töötab ehitussektoris.