Jaanuariga võrreldes jäi veebruaris Eestis hinnatase enam-vähem samale tasemele, aga eelmise aasta veebruariga võrreldes olid hinnad 4,2 protsenti kõrgemad.

Aastatagusega võrreldes on peaaegu kümnendiku võrra kallimaks muutunud tervishoid, näiteks haiglateenused ja hambaravi. Üheksa protsenti on kallinenud ka alkohol ja tubakatooted. Riided ja jalatsid olid 4,4 protsenti kallimad ja toit kolm protsenti kallim.

Osaliselt selgitavad hinnatõusu maksumuudatused. Käibemaks kerkis aasta algusest 20 protsendilt 22 protsendile. Samuti kerkisid alkoholi- ja tubakaaktsiis. Aga põhjuseid on veel.

"Eriti huvitavad me paistame võrreldes meiega sarnaste riikide Läti ja Leeduga, kus hinnakasv on peaaegu peatunud. Siin taustal on energiahinnad ikkagi suurim erinevus. Kui vaadata, mis on elektrihind Nord Pool börsil, siis see on kõvasti alla tulnud. Tarbijahinnaindeksis ta seda teinud ei ole. Öeldakse, et põhjuseks on see, et suurem osa majapidamisi tarbib ikka universaalteenusega hinnaga elektrit. Kui see maikuus nüüd lõppema peaks, siis on oodata hinnalangust," selgitas Nestor.

"Kui vaadata teisi komponente, mis indeksis nii suurt mõju ei oma, siis riided ja jalatsid, võib-olla mingid majapidamiskaubad. Tundub, et Eestis on olnud kergem hindu tõsta kui Lätis ja Leedus. Siin on hinnatõus kiirem," lisas ta.