Tarbijahinnaindeks tõusis aastaga 4,2 protsenti
Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks veebruaris võrreldes jaanuariga samale tasemele, kuid tõusis võrreldes eelmise aasta veebruariga 4,2 protsenti. Mulluse veebruariga võrreldes olid kaubad 2,7 protsenti ja teenused 6,6 protsenti kallimad.
Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid veebruaris tarbijahinnaindeksit 2023. aasta veebruariga võrreldes enim eluaseme ning toidu ja mittealkohoolsete jookidega seotud hinnamuutused, mis kumbki andis kogutõusust ligi viiendiku.
"Möödunud aasta veebruariga võrreldes on kakao kallinenud 20,8 protsenti, konservpiim 20,5 protsenti, kondiitritooted 19,5 protsenti ja riis 18,2 protsenti. Muud toiduõlid on aga odavnenud 16 protsenti, värske köögivili 13,9 protsenti, suhkur 10,7 protsenti ja väherasvane piim 10,2 protsenti," lisas Trasanov.
Bensiin oli 3,8 protsenti ja diislikütus 4,8 protsenti odavam.
Jaanuariga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim ühelt poolt elektri, soojusenergia ja kütte odavnemine ning teiselt poolt veebruariks ostetud puhkusereiside ning alkoholi ja tubaka kallinemine, samuti transpordiga seotud hinnamuutused.
Lenno Uusküla: energiahindade langus vähendas eluaseme kulusid
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla tõi oma kommentaaris esile, et kuises võrdluses tõi energiahindade langus kaasa eluasemekulude vähenemise.
"Tarbijahinnad jäid veebruaris samale tasemele, kus nad olid jaanuaris, või kui mitte arvestada jaanuarikuiste väljamüükide ja teiste sesoonsete arengute mõju, siis isegi langesid 0,1 protsenti. Võrreldes aastataguse ajaga on hinnatase 4,2 protsenti kõrgem," märkis Uusküla.
"Kuises võrdluses ilmestas hinnaarenguid kõige rohkem 3,6 protsendine eluasemega seotud kulutuste langus, mis on seotud jätkuvalt energia hindade alanemisega. Gaas on läinud samm-sammult odavamaks ning ka elektri hind normaliseerus veebruaris võrreldes jaanuari kõrge tasemega. Talv on olnud Euroopas erakordselt soe ja see on kaasa toonud energiahindade languse sest gaasivarud on suured ja talve saab taaskord energia valdkonnas edukalt möödasaanuks lugeda," selgitas ökonomist.
Uusküla tõi ka välja, et üle mitme kuu alanesid taas toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad, mis võrreldes jaanuariga olid 0,1 protsenti odavamad ja kui arvestada tavapärast toiduainete kallinemist jaanuaris siis lausa 0,8 protsenti odavamad. Odavnesid nii köögivili, puuvili kui piim ja piimatooted. Veebruaris olid sidega seotud kaubad ja teenused samuti 0,2 protsendi võrra väiksema hinnaga, sest seadmete hinnad odavnesid.
"Vastukaaluks kallinesid aga vaba ajaga seotud tegevused 2,5 protsendi võrra, mis olid jaanuaris pea sama palju odavnenud. Kallines ka transpordi hind 1,4 protsendi, mis tulenes nafta hindade kallinemisest maailmaturul võrreldes jaanuariga ja transporditeenuste kallinemisest. Samuti kallinesid mitmesugused kaubad 0,9 protsendi ja riietus ning jalatsid 0,8 protsendi võrra," märkis Uusküla.
"Ettevaatavalt käesolevaks aastaks on oodata väikest hinnatõusu ning mõningatel kuudel ka hinnalangust. Peamised hinda tõstvad faktorid on erinevad maksud nagu lisanduv kütuseaktsiis ja järgmise aasta algusesse planeeritud suhkrumaks. Hinda langetavad jätkuvalt odavnevad toidu maailmaturuhinnad ja võrreldes varasemaga odavam energia. Ka kohalikud hinnad saavad allapoole kohaneda peale vahest liiga suuri varasemaid hinnahüppeid," prognoosis Uusküla.
Toimetaja: Mait Ots