Võrreldes jaanuariga tõusid tarbijahinnad veebruaris 0,1 protsenti, vahendas Rus.err.ee.

Jaanuaris oli Eesti aastane inflatsioon 4,7 protsenti. Selle näitajaga oli Eesti Euroopa Liidus teisel kohal.

Eestis tõusis käibemaksumäär jaanuaris kahe protsendipunkti võrra 20-lt protsendilt 22 protsendile. 

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla märkis, et Eestis on olnud hinnad praktiliselt muutumatul tasemel eelmise aasta juunikuust alates, kui kõrvale jätta käibemaksu tõus ning sellega kaasnenud hindade ülevaatamine ja tasuta maakondliku transpordi lõpetamine.

"Hinnad on võrreldes juunikuuga kasvanud 1,8 protsenti ehk vaid veidi rohkem kui see, mis käibemaks otseselt toonud. Sellepärast ei saa ka rääkida viimase poole aasta jooksul inflatsioonist Eestis traditsioonilises majanduslikus võtmes. Ettevõtted pole hindu omal initsiatiivil märgatavalt tõstnud. Tegemist on administratiivsete muutustega."

Sama lugu on Uusküla hinnangul ka aastainflatsiooniga, mis oli 4,4 protsenti.

"Selle puhul on vaja välja tuua eelmise aasta aprillikuine energiatoetusmeetmete lõpu mõju, mis tõstis hinnaindeksit 1,6 protsendi võrra. Kokku jääb nii ettevõtete poolt lisatud hinnatõusuks aasta jooksul umbes 1 protsent, sest 3,4 protsenti hinnatõusust on seotud administratiivsete otsustega."

Sellegipoolest on hinnatõus liiga kõrge, leidis Uusküla.

"Selle aja jooksul oleksid hinnad võinud Eestis hoopis veidi langeda. Majandus on jätkuvalt langustrendis ja ka neljas kvartal tõi kaasa jätkuva 0,7-protsendise majanduslanguse, mis tähendab, et Eesti majanduse ostujõud tervikuna langeb. Käibemaksu tõus tõi aasta lõpus väikese tarbimise buumi, mida oli näha näiteks autode müügi kasvust, samas kui muude kaupade ja teenuste tarbimiseks jäi vähem raha alles. Selle aastalõpu väikese tarbimisbuumi valguses on ka käesoleva aasta esimese kvartali väljavaade pigem negatiivne."

Kuna Eesti palgakasv on aeglustumas, siis on Uusküla hinnangul aastane 4,4-protsendine inflatsioon perede jaoks jätkuvalt probleem.

"Palga ostujõud taastub aeglaselt. Intressimäärade langus on edasi lükkunud sest Euroopa Keskpank kardab uut inflatsioonilainet, mis võib tulla sellest, et tootjahinnad pole jõudnud tarbijahindadesse ja palgakasv ületab taset, mis oleks inflatsiooni jaoks seatud eesmärgiga kooskõlas. Seepärast on käesoleva aasta Eesti perede eelarve jätkuvalt pingeline. Tarbimise kasvu on raske ette näha sest ka säästupuhvrid vajavad taas ülesehitamist," märkis Lenno Uusküla.