Kajar Lemberi osas algas menetlus juba 2014. aasta märtsis, avalikuks tuli see kaks aastat hiljem, kui keskkriminaalpolitsei toonase abilinnapea kinni pidas.

Esialgne kahtlustus puudutas Euroopa toetusrahade väärkasutamist, see süüasi lõpetati 2021. aastal oportuniteediga. Lisandusid ka erinevad toimingupiirangu rikkumised. Kuna osa kuritegudest vahepeal aegus, puudutas süüasi lõpuks sisuliselt kaht episoodi: Raadil lennukiangaare ümbritseva ala korrastustöid ja üht tasuta saadud juukselõikust.

"Korruptsiooniepisoodides on tegemist täieliku absurdiga. Kui loogilise ja terve mõistusega vaadata kas või nende angaaride arengut, siis et  saaks keegi käsitleda, et see on minu huvides, see on nii haige. See toimingupiirangu paragrahv ongi nii absurd, et seda saab tõlgendada igaüks nii, nagu ise tahab. Ja see juuksuri keiss on lihtsalt koomiline," ütles Lember.

Süüdistuse kohaselt võttis Lember ametiseisundi kasutamise eest vastu varalist soodustust. Selleks oli juukselõikus, mis oleks muidu maksnud üheksa eurot. Ringkonnakohus mõistis Lemberi õigeks.

"Altkäemaksul ei ole mingisugust alampiiri, sellepärast et selle suhtes kehtiks nulltolerants. Ringkonnakohus on püüdnud seda piiri nihutada, tekitada mingisugust alammäära, aga kehtivas seaduses seda ei ole, mistõttu põhjuseid, miks minna riigikohtust seisukohta küsima, olnuks teoreetiliselt küll," nentis lõuna ringkonna juhtivprokurör Kairi Kaldoja.

"Õiguslik küsimus on tegelikult väga teravalt üleval, aga mõistlik menetlusaeg selles asjas on läbi ja prokuratuur seda vaidlust Kajar Lemberi edasi ei pea;" lisas ta.

Neljapäeva õhtul sai Lember prokuratuurist kätte teda puudutava süüasja toimikud.

"20 000 lehekülge materjali, mille keegi läbi töötas, 47 000 kirjet on läbi töötatud ja lõpuks tehti suur avastus, et Lember käis juuksuris. Isegi kui ma oleksin kohtus süüdi jäänud, oleks tegemist absurdiprotsessiga. Ja ma arvan et Eesti riik ei peaks selliste asjadega tegelema. See protsess on, ma arvan, maksumaksjale läinud maksma umbes kaks miljonit eurot," lausus Lember.  

"See protsess on olnud päris hull ja palju rohkem on see mõjunud lähedastele kui iseendale. Mu lapsed ei ole küll kuidagi ära teeninud seda, et olla kaheksa aastat altkäemaksuvõtja lapsed Tartu-suguses linnas. Tegelikult ma olen kaotanud aastad 40. ja 50. eluaasta vahel ja oled tööturult kõrval," lisas ta.

"Kui te küsite, miks see kõik on nii kaua aega võtnud, siis täna ma vastan teile, et see on Eesti riigi õigussüsteemi suutmatus sellise asjaga hakkama saada. Ja kui mina oleksin õigussüsteem siin ja praegu, siis ma arvan, et õigussüsteem peakski Kajar Lemberi ees vabandama, et see kõik on nii kaua võtnud," märkis Kaldoja.