Endine justiitsminister, Isamaa poliitik Lea Danilson-Järg ütles, et on oluline kindlaks teha, kas on justiitsministri väidetav sekkumine konkreetsete kriminaalasjade uurimisse on aset leidnud.

Küsimusele, kas ka tema palus sarnaselt Laanetile meedias kirjeldatud intensiivsel viisil prokuratuurist infot käimasolevate menetluste kohta, vastas Danilson-Järg, et absoluutselt mitte. "Minu arvates ei võimalda seda ka seadus ega üldised demokraatliku riigi põhimõtted. Justiitsminister oma poliitikutasandilt ei saa kindlasti konkreetsetesse uurimistesse ja prokuratuuri sõltumatuse sekkuda," sõnas poliitik.

Danilson-Järg lisas, et see ongi praeguses olukorras tegelikult arusaamatu, kas niisugused sekkumised on toimunud. "Isamaa fraktsioonis just lõppes ka arutelu, et me peaksime nii justiitsministri kui kui ka siis peaprokuröri käest järele küsima ja soovime nendega esimesel võimalusel kohtuda, et saada selgust, kas niisugune sekkumine on toimunud või mitte. Praegu paistab see asi väga halb. Niisugust poliitilist sekkumist konkreetsete asjade uurimisse ei tohiks toimuda," rääkis Danilson.

Danilson-Järg ütles ka, et kui ministril on riigi peaprokurörile etteheiteid, siis need ei saa olla seotud konkreetsete kaasuste uurimisega, kui seal on kõik toimunud seaduspäraselt. "Justiitsministril peavad olema riigi peaprokurörile ikka konkreetsed etteheited, põhjused, miks ta soovib riigi peaprokuröri lahkumist. Täna ei ole see sugugi selge, et seal on reaalselt konkreetseid süüdistusi Parmase aadressil, nii et väga paistab sedamoodi, et võib-olla on tegu poliitilise mõjutusega," sõnas Danilson-Järg.

Danilson-Järg märkis, et kuigi poliitikud on riigi peaprokuröri paika pannud, ei tähenda see, et poliitikud võivad ta ka enda suva järgi suvalisel hetkel välja vahetada. "Päris nii see ei saa toimuda. Usalduse kaotamiseks peavad olema selged ametialased rikkumised, probleemid, millest tulebki rääkida, ja mis tuleb konkreetselt välja tuua, aga mitte lihtsalt, et justiitsministrile ei meeldi mõne konkreetse kaasuse osas prokuratuuri tegevus," sõnas Danilson-Järg.

Helme: Valitsus soovib, et Laanet kangutaks Parmase lahti

Mart Helme (EKRE), kes sattus muuhulgas siseministrina Laaneti kriitika alla aastal 2019, kui soovis tutvuda prokuratuuris Danske ja Swedbanki menetlustega, ütles, et EKRE kriitika prokuratuurile on olnud põhimõtteliselt teistsugune, kui on see praegu Laanetil ja valitsusel tervikuna.

"EKRE teema on olnud see, et prokuratuur on tegelenud lubamatult poliitikaga ja menetlenud teatud asju, aga pole samas menetlenud neid asju, mida oleks pidanud. Võtame siin näiteks poliitik Marko Mihkelsoni pildiskandaali ja Slava Ukraini kaasuse. Prokuratuur on oma tegevuses ebaühtlane. Mõnel puhul on olnud suur meediakära, korraldatud pressikonverentse, nagu näiteks Porto Franco asi, mis nüüd on vajunud ära. See oli ülespuhutud skandaal, mille puhul võib arvata, et selle tegelik eesmärk oli meie valitsuse kukutamine," rääkis Helme.

"Laaneti ja peaprokuratuuri konflikti puhul näeme aga, et valitsus on instrumenteerinud Kalle Laaneti, et ta prokuratuuri oma kontrolli alla võtaks ja see on võimude lahususe printsiibi selge rikkumine," sõnas Helme. "Valitsus on visanud Laaneti lihtsalt tanki, et Laanet kangutaks Parmase lahti ja leiaks tema asemele mugavama partneri - kuigi minu hinnangul on Parmas juba isegi mugav partner valitsusele," lisas Helme.

Helme sõnul toetab seda hinnangut, et ei peaminister Kaja Kallas ega keegi valitsuskoalitsioonist pole kordagi tõstatanud küsimust, et mida see Laanet teeb ja kuidas saaks taastada prokuratuuri töörahu.

Perling: peaprokurör pole end kehtestanud

Kõrvalt vaadates on see kahe inimese konflikt vastutustundetu, sest tegelikult pannakse tule alla Eesti õigussüsteemi usaldusväärsus, ütles Laaneti ja Parmase konflikti ERR-ile kommenteerinud endine riigi peaprokurör ja tänane Parempoolsete juht Lavly Perling.

Perlingu sõnul pole justiitsminister hakkama saanud sellise poliitilise juhtimisega, et säiliks objektiivne ja läbipaistev õigussüsteem, aga teiselt poolt vaadates peab ka peaprokurör ennast kehtestama ja mitte lubama poliitilistel tõmbetuutel menetlusi mõjutada. "Me arutame teemat, et üks minister midagi küsis. Vabas riigis võib ikka igaüks küsida, mida ta tahab, aga peaprokurör peab kehtestama, kust lähevad need piirid, et mida vastata," sõnas Perling.

"Seda olukorda vaadates tekib tõsine küsimus, kas Laanet ja Parmas saavad aru, et see on nüüd situatsioon, kus enda isiklikest huvidest, haiget saamistest,
solvumisest, pettumistest tuleb ikkagi riigi huvid kõrgemale seada," sõnas Perling.

Perling lisas, et kui on väga selged ja objektiivsed põhjused, siis saab valitsus peaprokuröri ka ametist vabastada, aga see kindlasti peab olema
lahti seotud poliitilisest tahan-ei taha printsiibist.

Riigi peaprokurör Andres Parmas ütles eelmisel nädalal meediale, et justiitsminister Kalle Laanet (RE) on survestanud teda ametist lahkuma ning oma tegevusega süsteemselt prokuratuuri diskrediteerinud. Laanet on alustanud Parmase suhtes teenistuslikku järelevalve, mille tulemuste pealt selgub, kas on põhjust alustada distsiplinaarmenetlust. Samuti tunnistas Laanet ERR-ile, et andis tõepoolest Parmasele soovituse kaaluda ametist lahkumist.

Odinets soovib nii Laanetilt kui Parmaselt otse selgitusi

Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Eduard Odinetsi (SDE) sõnul on olukord küll murettekitav, kuid vajab enne järelduste tegemist enamat selgust.

"See teeb muret ja just lähtuvalt kogu õigusemõistmise süsteemi usaldusväärsuse seisukohast. Ma tahaksingi aru saada, kes mida survestab või ei survesta, siis mida mina võtsin praegu ette, ma tahaksin lähemate päevade jooksul kokku saada nii justiitsministri kui ka peaprokuröriga, et kuulda otse nende suust nende ülevaadet toimuvast," rääkis Odinets.

Tema sõnul ootab õiguskomisjon ka justiitsministri ettepanekuid asjade kiiremaks menetluseks. Esimesed 11 ettepanekut jõuavad valitsusse lähinädalatel.

Parmase sõnul segab ministri sekkumine prokuröri tööd

Riigi peaprokuröri Andres Parmase hinnangul sekkub justiitsminister Kalle Laanet liigselt prokuratuuri töösse.

"On juhtumeid, kus ta on soovinud menetluste konkreetse käigu ja toimingute kohta väga detailset informatsiooni. On ka selliseid juhtumeid, kus ta on püüdnud mõjutada mingisuguste otsustuste tegemise kiirust, et need mingisuguseks teatud tähtajaks tehtud saaksid. Ühel konkreetsel juhtumil on minister soovinud, et enne, kui kriminaalasjas materjal kohtusse saata, üks konkreetne prokurör peaks selle omalt poolt üle vaatama," rääkis Parmas "Aktuaalsele kaamerale".

Jutt käib kaasusest seoses Eerik Heldna ja endise politsei peadirektori Elmar Vaheriga, keda kahtlustati kelmuses ja kelmusele kaasaaitamises.

"Ma tõesti palusin riigiprokuratuuri juhtkonda, et nad kõige kõrgemal tasemel vaataksid, kas see kõik on olnud tõendatud, et ei tuleks, nagu paljudel puhkudel on juhtunud, kohtust tagasi see kriminaalmenetlus või kriminaalasi. Aga mina ei ole ka selles asjas näinud seda toimikut, mitte ühtegi menetlustoimingut selles toimikus näinud," sõnas Laanet.

Samuti ei tunnista Laanet, et oleks ületanud oma pädevuse piire. "Kui seda peetakse sekkumiseks, siis mina ütleksin, see on aitamine," ütles ta.

"Prokuratuur on võimeline oma tööd tegema ise. Kui meil on abi tarvis, siis me läheme küsime abi. Ministri sekkumine nüüd iseenesest eeskätt segab prokuröril oma töö tegemist, et mittemõjutatuna ja sõltumatult, iseseisvalt teha vajalikke otsustusi," kommenteeris Parmas.