"Praegusel hetkel ma ei pea vajalikuks distsiplinaarmenetlust algatada," ütles uus justiitsminister Madis Timpson pressikonverentsil, kus tutvustati järelevalve tulemusi. "Jah, formaaljuriidiliselt on reegleid rikutud. Samas me kõik ju teadsime millega ta tegeleb ja kui see distsiplinaarmenetlus aitaks parandada olukorda, siis küllap ma seda teeks, aga ma arvan, et see ei aita. Täna on vastus see, et ma ei algata," lisas Timpson, viidates sellele, et Parmase ei teavitanud Laanetit õigeaegselt oma kõrvaltegevustest, mis olid seotud õppejõu töö ning kandideerimisega Rahvusvahelisesse Kriminaalkohtusse.

"Järelevalvekomisjon ei tuvastanud prokuratuuri juhtimises tähelepanu väärivaid kõrvalekaldeid seaduslikkuse ja otstarbekuse nõudest," sedastas ka ministeerium järelevalve lõppkokkuvõttes.

"Peamine järeldus minu enda jaoks, oli see, et justiitsministeerium ja prokuratuur peavad ka päriselt koos töötama, mitte ainult koostööd tegema," ütles Timpson. 

Järelevalve kokkuvõtte kohaselt on prokuratuuris tehtud viimastel aastatel ühiskonna ootustele vastamiseks muutusi ja arendusi nagu näiteks uue ringkonna loomine majandus- ja korruptsioonikuritegudele keskendumiseks ja asutuse juhtimiseks on olemas protsessid, kuid mingites olukordades ei tööta need piisavalt hästi.

Seetõttu pakkus ministeerium välja lahendusi, et olukorda parandada, ütles üks järelevalvekomisjoni liikmetest, kriminaalpoliitika asekantsler Laidi Surva.  

Ministeeriumi hinnangul tuleb riigi peaprokuröri seatud prioriteedid kriminaalasjade menetlemisele regulaarselt üle vaadata. Samuti tuleb tegelda ka nende juhtumitega, mille prioriteetsus on küll madalam, kuid kus asjaolud on selged ja toimepanija teada. 

"Samal ajal peab olema julgust lõpetada ära need menetlused, millel selgelt pole perspektiivi. Otsuseid tuleb menetlusosalistele ja avalikkusele arusaadavalt selgitada," ütles Laidi Surva.  

Vajadust avalikkusega senisest avatumalt suhelda rõhutas ka minister Timpson. Tema sõnul ei ole avalik kommunikatsioon küll üleüldine probleem, aga on prokuröre, kes ei taha avalikkusele selgitada oma töö sisu, miks üks või teine otsus on tehtud. "Ära joosta ei ole kena!" rõhutas ta.

Aruandes rõhutatakse ka meeskonnatöö laiema kasutamise eeliseid, kus mahukamaid ja keerukamaid kriminaalasju menetleb mitu prokuröri ja eriti keeruliste juhtumite puhul aitab prokuröre ka konsultant.

"Menetluste kiiruse ning kvaliteedi tõstmisele aitab kaasa ka prokuratuuri kui organisatsiooni vastutuse suurenemine võrreldes prokuröri individuaalse vastutusega, mille osas meeskonnatöö on hea näide," rõhutas Timpson.  

Prokuratuuri juhtimisega seoses soovitab ministeerium korrastada prokuratuuri erinevate juhtimistasemete tulemuste hindamise ja muudatuste rakendamise süsteemi, tugevdada andmeanalüüsi, et tõsta juhtimiskvaliteeti ning luua tervikpilt prokuratuuri ressursivajadusest talle seadusega seatud ülesannete täitmiseks.

Samuti tegi ministeerium ettepanekuid riigi peaprokuröri ning prokuröride ametisse nimetamise protseduuride läbipaistvamaks muutmiseks. Peaprokuröri ametisse valiku kriteeriumid ja protsessi võiks muuta sarnaseks riigi tippjuhtide valiku korraldusele ning samuti tasuks kaaluda prokuratuuri värbamis- ja konkursikorralduse ning karjäärisüsteemi muutmist, öeldakse kokkuvõttes.

Lisaks soovitatakse pöörata tähelepanu ka prokuratuuri töötajate läbipõlemise ennetamisele.

Parmas: osa murede lahendamine ei sõltu prokuratuurist

Riigi peaprokurör Andres Parmas ütles oma vastuses järelevalvemenetluse kokkuvõttele, et mitmed selles tõstatatud teemad on juba töös, kuid rõhutas samas ka, et osa mureküsimuste lahendamine ei sõltu ainult prokuratuurist.

"Ka meie hinnangul on oluline, et ministeerium ja prokuratuur töötaksid tihedamalt koos ja oleksid teineteisele kriminaalpoliitika eesmärkide täitmisel strateegilised partnerid. See peab tähendama vastastikku koostööd. Mitmel teemal, millele järelevalve käigus tähelepanu juhiti, on prokuratuur varem ministeeriumiga suhelnud – oleme teinud ettepanekuid muuta prokuröride konkurssidega seotult prokuratuuriseadust, kriminaalmenetluse seadustikku ning arendada tööks vajalikke andme- ja IT-lahendusi. Nende protsesside edu ei sõltu üksnes prokuratuurist," märkis Parmas oma kirjalikus kommentaaris.

Kommenteerides kriminaalasjade prioriseerimise teemat, tõdes Parmas, et on koostöös politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtkonnaga andnud prokuröridele ja politseile suunise keskenduda esmalt suurema mõjuga kuritegude uurimisele.

"Kuna politseil ei ole ressursinappuse tõttu võimekust uurida edukalt lõpuni kõiki kuritegusid, siis on juhise eesmärk tagada, et paljude lihtsasti lahendatavate masskuritegude taustal ei jääks tähelepanuta need teod, mis kogukondade turvatunnet enim riivavad. Kui riik ei jõua kõikide kuritegudega piisavalt kiiresti tegeleda, tuleb seda inimestele ausalt selgitada ja seada ka ühtsed prioriteedid, millised teod vajavad üle Eesti esmajärjekorras uurimist," rõhutas riigi peaprokurör.

"Ministeerium soovitas perspektiivitud menetlused eos lõpetada ja selle võimaluse loomist kriminaalmenetluse seadustikku peame ka meie oluliseks ning oleme seda ministeeriumile väljendanud," lisas Parmas viitega ministeeriumi pädevusele.

"Võtame arvesse justiitsministeeriumi teenistusliku järelevalve käigus tehtud ettepanekud. Kui näeme ettepanekute valguses võimalust enda tööd paremini korraldada, siis kindlasti seda teeme. Küll aga on prokuratuur vaid üks asutus kriminaalmenetluse ahelas ja ainuüksi meie töökorraldusest ei sõltu kogu kriminaalmenetluse sujuva kulgemise tagamine," tõdes Parmas.

Taustaks Laaneti ja Parmase konflikt

Märtsi alguses jõudis avalikkusesse terav vastasseis tollase justiitsministri Laaneti ja peaprokurör Parmase vahel. Parmase väitel sekkus Laanet prokuratuuri tegevusse ja survestas teda ka ametist lahkuma.

11. märtsil allkirjastas Laanet käskkirja, millega viiakse prokuratuuris läbi teenistuslik järelevalve. Järelevalve tulemusi kajastava kokkuvõtte esitamise tähtajaks määras minister Laanet 15. aprilli.

16. märtsil kirjutas Eesti Ekspress, et nii 2021.–2022. aastal kaitseministrina kui ka 2023. aastast justiitsministrina on Laanet küsinud ja ka saanud riigilt korteri üürimise eest hüvitist, ehkki ta üüri korterit oma lähedase ettevõttelt, mis ei ole lubatud. Samal laupäeva õhtul teatas Laanet pärast peaminister Kaja Kallasega rääkimist, et astub ajakirjanduses ilmunud kahtluste tõttu ametist tagasi.

18. märtsil algatas keskkriminaalpolitsei Laaneti suhtes ka väärteomenetluse. 

Uueks justiitsministriks sai endine Viljandi linnapea Madis Timpson.