Rootsi ühinemine NATO-ga näitab, et Vene autoritaarse presidendi Vladimir Putini Ukraina sõja strateegia allianssi nõrgestada on läbi kukkunud, ütles Jens Stoltenberg.

Kremli sissetung Ukrainasse ei õhutanud üksnes Rootsit ja Soomet NATO kaitsevihmavarju alla tulema, ka Ukraina on praegu NATO-liikmesusele lähemal kui kunagi varem, ütles Stoltenberg.

"Kui president Putin alustas kahe aasta eest oma täiemahulist sissetungi Ukrainasse, soovis ta vähem NATO-t ja suuremat kontrolli oma naabrite üle. Ta tahtis hävitada Ukraina suveräänse riigina, kuid kukkus läbi," lisas alliansi peasekretär. "NATO on suurem ja tugevam."

Stoltenberg lisas, et ta ei lootnud näha Soome ja Rootsi liitumist oma ametiajal NATO peasekretärina. 

"Muidugi muutus kõik koos Venemaa täiemahulise sissetungiga Ukrainasse ning pärast seda liikusid asjad väga kiiresti," ütles Stoltenberg.

Kristersson ütles lipuheiskamistseremoonial, et Rootsi jagab nüüd liitlastega koormat, vastutust ja riske. 

"Julgeolekuolukord meie piirkonnas ei ole olnud nii tõsine pärast teist maailmasõda, Venemaa jääb nähtavas tulevikus ohustama euroatlandi julgeolekut," ütles Rootsi valitsusjuht. 

Stoltenberg ütles, et rahu saavutamine läbirääkimiste teel on Ukraina jaoks võimalik, kuid seda vaid juhul, kui Putin oma väed tagasi tõmbas. 

"Selle sõja alustas president Putin ja tema võib selle täna lõpetada. Kuid Ukrainal seda võimalust ei ole. Alistumine ei ole rahu," ütles NATO peasekretär. "Peame jätkama Ukraina tugevdamist, et näidata president Putinile, et ta ei saa seda, mida tahab, lahinguväljal, vaid selleks tuleb istuda maha ja pidada lahenduse üle läbirääkimisi." 

Ukrainal või teistel alliansiga ühineda soovivatel riikidel peatudes ütles Stoltenberg, et NATO uks on avatud. "Pole Venemaa otsustada, millise tee Euroopa riigid soovivad valida," lisas peasekretär.