See tähendab, et kui müüjad reklaamivad mõnda toodet näiteks biolagunevana, siis peaksid nad seda edaspidi ametiastutustele ka enne tõestama. Kontrollimise korra saab iga riik eraldi määrata, ent roheväitega reklaam tuleks heaks kiita vähemalt 30 päeva jooksul.

Tarbija eksitamise korral ähvardab tootjaid trahv, mis võib ulatuda kuni nelja protsendini ettevõtte aastakäibest, või keelatakse neil mõneks ajaks avalikel hangetel osalemine.

Direktiivi peab lõplikult heaks kiitma järgmine europarlamendi koosseis.

"Roheväited on muutunud müügiargumendiks. Ostetakse rohelisemat kaupa ja mitte nii rohelist ei taheta osta. Aga kui pooled ettevõtjad valetavad, siis nad saavad ebaausa konkurentsieelise. Ja me võime öelda seda, et Euroopa Liidus on eksitav reklaam keelatud, aga tegelikkuses see praegune eksitava reklaami keeld vähemalt roheväidete osas ei tööta," selgitas direktiivi kaasraportöör Andrus Ansip (RE).

"Läbirääkimiste käigus sai väga selgeks, et karistused on lõhestav küsimus. Oli selge, et mõned olid rohkem tööstuse poolel ja ei soovinud neid karistusi. Aga laske mul üks asi selgeks teha: need väited on vabatahtlikud. Kui otsustad vabatahtlikult tarbijaid petta, siis sa pead kandma karistust," sõnas direktiivi kaasraportöör Cyrus Engerer (S&D).