Kuna direktiiv ei sisalda Euroopa Liidu õiguse muutmise praktikas tavalisi üleminekusätteid, tähendab see, et juba turul olev kaup võib muutuda mittevastavaks üksnes pakendil sisalduva väite tõttu. Mis 27. septembril poodides toimuma hakkab?

Euroopa Liidus võeti vastu tegelikult väga sümpaatne direktiiv, mis keelab või vähemalt piirab rohepesu kasutamist tootepakenditel. Kui inimene ostab poest toote, mille pakend viitab jätkusuutlikkusele, rohelisusele või ökoloogilisele sõbralikkusele, siis edaspidi ei saa seda sinna lihtsalt niisama kirjutada, vaid see peab olema sõltumatu kolmanda osapoole kinnitatud fakt.

Kaupmeeste liit on seda direktiivi ka ajalooliselt toetanud, kuna näeme, et ka meie ostujuhid ei suuda alati nende väidete virvarris orienteeruda.

Seega on muudatus iseenesest positiivne, kuid küsimus on selles, mida teha pakenditega, kus toode on juba turule lastud, aga kolmanda osapoole kontrolli pole veel tehtud – ehk siis juba turul olevate toodetega, mis on täna näiteks hulgikaupmeeste ladudes.

Meie ettepanek on, et kui direktiiv sügisel kehtima hakkab, võiks need tooted tavakorras maha müüa ning uutele turule pandavatele toodetele hakkaksid nõuded kehtima edasi.

Kui palju see võib toodete hindu tõsta? Sellel on ju oma mõju, kui kontrollimehhanism läheb tarbijate huvides tugevamaks?

Kindlasti kaasneb sellega hinnatõus. Kui suur see on, ei oska ma öelda, sest kaupmehed üldiselt ise tooteid ei tooda, vaid ostavad neid sisse. Ilmselt tulevad tootjatelt mingil hetkel hinnatõusuteated, kuna nende keskkonnaväited peavad tulevikus olema kolmandate osapoolte poolt kinnitatud. Igasugune läbipaistvus või tavapärasest kõrgemad nõuded tõstavad toodete hinda.

Teisalt, eeldusel, et see on tarbijatele relevantne info, mille põhjal nad ostuotsuseid teevad, võiks see anda hinnaeelise neile, kes on päriselt need kulutused teinud ja kelle toodetel on märgised ausalt peal.

Täna on turul palju tooteid, kus on lihtsalt kasutatud rohelist pakendit või öeldud toote kohta midagi ebamäärast, mis võib olla rohepesu. Loodetavasti nendelt toodetelt sellised väited kaovad ja tarbijal on lihtsam valikuid teha.

Kas on oht, et isegi, kui saavutatakse kokkulepe ja antakse ajapikendus, jääb turule tooteid, mida ei suudeta ära müüa ja mis lähevad utiliseerimisele?

Seda on raske öelda. Selleks peaksime täpselt aru saama, missugused väited on selle direktiivi haldusalas. Praegu on kirjeldus väga üldine: "keskkonnaalased" või "rohelisusele viitavad". Varasemates diskussioonides arutati näiteks, kas ka rohelist värvi või lehekese pilti pakendil peetakse roheväiteks. Mina ostan poest tualettpaberit, kus on pilt oravast metsas – kas ka see on tõlgendatav roheväitena?

Võimalik, et ka ametid ja ministeeriumid pole täpselt kursis, mis kõik turul eksisteerida võib. Tuleb jõuda ühisesse inforuumi.

Ehk siis pool aastat varem me päris täpselt ei teagi, kuidas see septembrist välja nägema hakkab? Toon näite: meil on üks automüüja, mis kasutab ainult rohelist värvi ja mille firmanimigi on Rohe Auto. Kas müüjatel pole endiselt pilti ees?

Ei ole, jah, eriti. Ütleksin, et ka turuosaliste teadlikkus selle direktiivi osas on üsna madal. On kuuldud, et midagi on tulemas, aga kuna see on ähmane ja Euroopa tasandil on olnud palju ettepanekuid nõudeid lihtsustada või direktiive viimasel hetkel tühistada, on paljud ettevõtted ootel. Tõenäoliselt pole väiksemad ettevõtted sellisest direktiivist kuulnudki.

Selles kontekstis peame tegema koostööd riigiasutustega, et teadlikkust tõsta ja kaupmehed oskaksid tootjalt infot tellides seda kontrollida. Väited toote rohelisuse kohta peavad olema ametlikult tõendatud. Tootjad peavad teadma, et nad ei tohi selliseid väiteid pakenditele lisada, kui neil pole suutlikkust saada kolmanda osapoole kinnitust.

Minevikus arutati, kas väikestele tootjatele võiks teha erisusi. Meie olime sellele vastu – see, et oled väike, ei tähenda, et võid tarbijat eksitada. Nõuded peavad kehtima võrdselt kõigile. Kogu turuteadlikkuse tõstmise tegevus tuleb nüüd ette võtta ja usun, et ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet sellega järgmise poole aasta jooksul aktiivselt tegeleb. Tõenäoliselt tuleb ka järelevalve käigus välja palju ettevõtteid, kes kuulevad nõudest esimest korda.

Ajakirjanduses on palju räägitud, et direktiivide ülevõtmisega on alati raskusi. See tundub olevat järjekordne näide: pool aastat on aega, aga keegi täpselt ei tea, mis saama hakkab.

Seda küll. Ma ei saa sellele väitele vastu vaielda.

Kõige lihtsam lahendus oleks ju see, et kui septembriks ei suudeta tõendust saada või pakendit muuta, tehakse lihtsalt märge, et toode pole tegelikult roheline. Kas see on lubatud?

Seda praegu arutatakse, aga ma arvan, et see on uskumatult töömahukas ja ebaloogiline lahendus. Ma ei kujuta ette, kuidas peaks kaupmees kümnete tuhandete toodete puhul igaühele sildi juurde panema, et väide ei vasta tõele. See võib viia kohtuvaidlusteni tootjaga, kes leiab, et tema õigusi rikutakse või toodet diskrimineeritakse. Kaupmees ei tohi omaalgatuslikult tootja toote juurde silti panna. Ta peaks selle teksti iga tootjaga eraldi kooskõlastama.

See töömaht ja sellega kaasnev paratamatu hinnatõus ei vääri küünlaid. Oluliselt lihtsam on lasta juba turule pandud laoseisud tavapäraselt lõpuni müüa, kuna saatelehed ja saabumise ajad on kontrollitav info.

Seega pole ikkagi lõplikult pole välistatud, et osa tooteid tuleb müügilt kõrvaldada ja need lähevad utiliseerimisele?

See pole välistatud, aga kui tõesti nii läheb, siis oleks riik võtnud põhjendamatult paindumatu seisukoha. Ma ei kujuta ette, kelle huvides oleks toodete äraviskamine vaid seetõttu, et kujunduses on loodussõbralik pilt, millel pole kolmanda osapoole auditit taga. See tundub absurdne lõpplahendus.

ERR on palunud teemat kommenteerida ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametil ning avaldab nende vastuse esimesel võimalusel.