Oluline kolmapäeval, 13. märtsil kell 21.09:

- Ukraina peastaap: Vene okupatsiooniväed ründasid kaks korda Ukraina sillapead Dnepri idakaldal;

- Euroopa Liit leppis kokku sõjaabis Ukrainale;

- Ametnik: Tšehhi algatusel ostetud laskemoon jõuab Ukrainasse hiljemalt juunis;

- Ukraina suurendab piirivalvevägede arvukust;

- Kiievi-meelsed üksused kutsuvad inimesi lahkuma Venemaa piirilinnadest;

- Vene sissid hävitasid Venemaa juhtimispunkti;

- Bahmuti lähistel jätkuvad lahingud;

- Sumõs tabas droon korterelamut, on haavatuid ja hukkunuid;

- Venemaal algas uus päev ja nüüd põleb Rjazani rafineerimistehas;

- Erdogan väitis, et rahuprotsess Venemaata ei toimi

Ukraina peastaap: Vene okupatsiooniväed ründasid kaks korda Ukraina sillapead Dnepri idakaldal

Ukraina peastaap teatas kolmapäeva õhtul, et viimase ööpäeva jooksul toimus rindel 70 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel.

Kokku ründasid Vene väed 19 korda Novopavlivka piirkonnas, 14 korda Avdijivka piirkonnas, viis korda Lõmani piirkonnas, viis korda Orihhivi piirkonnas Zaporižžja oblastis, neli korda Kupjanski piirkonnas ja kolm korda Bahmuti piirkonnas.

Lisaks ründasid Vene okupatsiooniväed kaks korda Ukraina sillapead Dnepri jõe okupeeritud idakaldal Hersoni oblastis, mõlemad rünnakud nurjusid.

Venemaa tegi kaks raketi- ja 68 õhurünnakut ning tulistas 37 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina kaitsejõudude positsioonide ja Ukraina asulate pihta.

Ukraina õhuvägi tabas seitset vaenlase sõdurite ja sõjatehnika koondumispaika, samuti lasi õhuvägi alla ühe Vene raketi H-31. Ukraina raketiväed tabasid ühte Vene sõdurite koondumispaika.

Euroopa Liit leppis kokku sõjaabis Ukrainale

Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kolmapäeval kokku Euroopa rahurahastu suurendamises viie miljardi euro võrra. Rahastu kaudu hüvitatakse liikmesriikidele Ukrainale oma ladudest saadetud relvastuse asendamise kulusid.

EL-i 27 liikmesriigi saadikud leppisid praeguseks suuresti ammendatud rahurahastu mahu suurendamises kolmapäeval Brüsselis toimunud kohtumisel, teatas sotsiaalmeedias EL-i eesistujariik Belgia.

Ametnik: Tšehhi algatusel ostetud laskemoon jõuab Ukrainasse hiljemalt juunis

Kõrge Tšehhi ametnik ütles kolmapäeval, et esimene saadetis Tšehhi algatuse raames ostetud laskemoonaga jõuab Ukrainasse hiljemalt juunikuus, vahendas Reuters.

"Hetkel tarnime suure kaliibriga laskemoona, mille oleme soetanud eelmiste lepingute alusel. Esimesi tarneid niinimetatud Tšehhi laskemoona algatuse raames on oodata Ukrainas hiljemalt juunis," ütles Tšehhi riikliku julgeoleku nõunik Tomas Pojar.

Venemaal algas uus päev ja nüüd põleb Rjazani rafineerimistehas

Öösel vastu teisipäeva tabasid droonid mitut nafta- ja tööstusrajatist Venemaa lääneosas. Kolmapäeval droonirünnakud jätkusid, põlema läks  Rjazani oblastis asuv rafineerimistehas.

An oil refinery in Ryazan was attacked and hit by Ukrainian drones overnight.

Also in Kursk, Bilhorod, Voronezh, Bryansk and Leningrad regions, UAVs were spotted. Russia claims the downing of multiple drones. pic.twitter.com/CG5sqHgbUS

— NOELREPORTS (@NOELreports) March 13, 2024

Ka Rjazani kuberner pidi tunnistama, et naftarajatist ründas droon ning seetõttu puhkes tehases tulekahju.

Rajatis asub Moskvast umbes 200 kilomeetri kaugusel. Tehas on kavandatud töötlema aastas 17,1 miljonit tonni toornaftat. See tehas varustab Moskva ümbruses asuvaid Venemaa piirkondasid. 

Seega on tegemist suure rafineerimistehasega ja viimane droonilöök on Venemaale järjekordne tagasilöök. Teisipäeval sai pihta Lukoilile kuuluv Nižni Novgorodi naftatöötlemistehas. Kokku annavad need tehased ligi 10 protsenti Venemaa naftatöötlemise võimsusest, teatas Bloomberg.

Samuti tabasid Ukraina droonid Novošahtinski naftatöötlemistehast. Rostovi oblastis asuva tehase territooriumile kukkusid droonid, mistõttu on tehase töö peatatud, ütles Rostovo oblasti kuberner Vassili Golubev.

Ukraina sõnul kasutatakse antud tehast sõjalisel otstarbel.

Vene võimud teatasid kolmapäeval veel, et Leningradi oblastis suure Kiriši naftatöötlemistehase juures tulistati alla droon.

Suured naftarafineerimistehased Venemaal on valdavalt nõukogude ajal rajatud ja jaotuvad vastavalt kunagisele plaanimajanduslikule korraldusele vastavalt rahvastiku paiknemisele.

Samuti ründas Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) Interfaxi allika sõnul koos teiste kaitseväe esindajatega droonidega Vene õhujõudude baasi Voroneži oblastis Buturlinovkas ja Voroneži sõjaväelennuvälja.

Kiievi-meelsed üksused kutsuvad inimesi lahkuma Venemaa piirilinnadest

Kiieviga ühiselt võitlevad Vene vabatahtlikud üksused kutsusid kolmapäeval tsiviilelanikke lahkuma Belgorodist ja Kurskist, öeldes, et peatselt algavad suuremahulised rünnakud Venemaa piirialade linnade sõjaliste objektide pihta.

"Kutsume üles kohalikke võime alal hoidma inimelusid ning alustama evakuatsiooniga Kurski ja Belgorodi linnades," ütles kolm peamiselt Venemaa kodanikest koosnevat rühmitust ühisavalduses.

Teisipäeval teatas kolmik, et Venemaal Kurski oblastis on hõivatud üks küla.

Vene sissid hävitasid Venemaa juhtimispunkti

Leegioni "Venemaa Vabadus" vabatahtlikud hävitasid reidil Venemaale vaenlase juhtimispunkti, kirjutab portaal Unian

Leegioni teatas Telegrammis, et venelased rajasid juhtimiskeskuse elumajade vahele. See neid aga ei päästnud.

"Juhtimispunkt oli ja juhtimispunkti ei ole. Me läheneme verise režiimi kaitsetööstuse kriisile. Nagunii ei tööta see kaitseks, vaid rünnakuks," seisab sõnumis.

Sõdalased jätkavad rünnakuid Venemaal. Võitlejad kutsungiga "Apostol" ja "Domovoi" salvestasid video vabastatud Tjotkino alevist, milles märgivad, et nad liiguvad edasi ja iga tänav on tule all.

Hommikul tungisid Venemaa Kurski ja Belgorodi oblastisse leegioni "Venemaa Vabadus", Vene Vabatahtlike Korpuse ja Siberi pataljoni võitlejad.

Leegioni "Venemaa Vabadus" võitleja Aleksandr Baranovski ütles, et Venemaa kindralstaabis valitses teatav paanika, sest nad ei oodanud teise rinde avamist neis piirkondades. Tema sõnul on ametlik Moskva endiselt vait, teeb tavalist nägu, et midagi ei ole juhtunud.

Ta märkis, et Venemaa kodanikest leegioni "Venemaa Vabadus", Vene Vabatahtlike Korpuse ja Siberi pataljoni võitlejad otsustasid tulla Ukrainast üle Venemaa piiri ja sel viisil - relvaga - "hääletada" Venemaa presidendivalimistel Putini režiimi vastu.

Siberi pataljoni teatel venelased rünnakut ei oodanud. Muuhulgas lahkusid vaenlase sõjaväelased oma juhtimispunktist kähku ja kadusid.

Sumõs tabas droon korterelamut, on haavatuid ja hukkunuid

Ukraina kirdeosas Sumõs tabas Venemaa okupatsiooniväe ründedroon Shahed viiekorruselist korterelamut, on haavatuid ja hukkunuid, teatas oblasti sõjaväeadministratsioon Telegramis kolmapäeva hommikul.

"Vaenlase Shahed tüüpi drooni tabamuse tagajärjel sai viiekorruselises korterelamus esialgsetel andmetel kannatada 30 korterit, neist hävis 15. Esialgsetel andmetel päästeti rusude alt 10 inimest, kellest kaheksa sai eri raskusastmega vigastusi," seisis sõnumis.

Päästetööd jätkuvad. Õhurünnaku tagajärgi täpsustatakse.

Tusk: Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola peavad reedel kõnelusi Ukraina teemal

Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola liidrid peavad reedel Berliinis kriisikõnelusi Ukraina teemal, ütles Poola peaminister Donald Tusk.

"Reedel olen ma Berliinis koos Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni ja Saksamaa kantsleri Olaf Scholziga, et rääkida sellest olukorrast," ütles Tusk rahvursinghäälingule TVP teisipäeva hilisõhtul pärast kohtumist USA presidendi Joe Bideniga Washingtonis.

Ukraina suurendab piirivalvevägede arvukust

Ukraina suurendab oma piirivalvevägede arvukust, vahendas portaal Unian kolmapäeval president Volodõmõr Zelenski õhtust videopöördumist.

Riigipea sõnul oli tal 12. märtsil mitmeid olulisi kohtumisi, teiste seas valitsusjuht Denõss Šmõhali ja siseminister Ihor Klimenkoga.

"Leppisin kokku edasistes sammudes Ukraina riikliku piirivalveteenistuse ja vastavalt ka piirivalvevägede arendamiseks. Olen uhke iga ukrainlase ja ukrainlanna üle, kes teenib piirivalveväes ning kaitseb meie riigi huve, meie rahvuslikku iseseisvust. Suurendame piirivalvevägede arvu – arvestades praegusi ülesandeid Vene agressiooni eest kaitsmisel ning piiri pikaajalist kaitset pärast sõda," ütles president.

Lisaks andis siseminister tema sõnul aru peamistest riigisisesest julgeolekuprobleemidest, sealhulgas Ukraina riikliku päästeteenistuse tööst miinitõrjel.

Tänavu jaanuaris avalikustas Ukraina president Volodõmõr Zelenski Ukraina relvajõudude suuruse. Tema sõnul on Ukraina kaitseväes ligikaudu 880 000 sõjaväelast.

Lisaks teenis 2024. aasta jaanuari seisuga Ukraina sõjaväes 45 587 naist. Samal ajal suureneb naiste hulk Ukraina relvajõududes jätkuvalt. Tähelepanuväärne on, et sellest arvust 13 487 on lahingkogemusega.

Bahmuti lähistel jätkuvad lahingud

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Bahmuti lähistel jätkuvad lahingud. Siiski ei tuvastanud ISW Bahmuti ümbruses suuri muutusi, sarnane seis on ka Avdijivka rindel. 

Lahingud käivad endiselt Bahmuti lõunatiival, Kliššivka ja Andrijivka lähedal. 12. märtsil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Vene väed liikusid Kliššivka ümbruses veidi edasi. Vene pool üritab endiselt ka Ivanivske küla vallutada. Üks Vene blogija väitis, et Vene väed kontrollivad 60 protsenti Ivanivskest, kuid ISW pole veel nendele väidetele kinnitust leidnud. 

Vene väed jätkavad ka Avdijivka suunal asuvate  Ukraina positsioonide ründamist. 11. märtsil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Vene väed liikusid Nevelske ümbruses veidi edasi. Vene kaitseministeerium väitis 12. märtsil, et Vene väed vallutasid kogu asula. ISW pole veel nendele väidetele kinnitust leidnud. Ka mõned Vene sõjablogijad lükkasid Vene kaitseministeeriumi väited ümber. 

Erdogan väitis, et rahuprotsess Venemaata ei toimi

Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogan sõnul rahuprotsess Ukraina sõja lõpetamise üle ilma Venemaata ei toimi.

Ukraina president käis ametlikul visiidil Istanbulis 8. märtsil. Seal külastas ta laevatehaseid, kus ehitatakse Ukraina mereväele korvette.

Kohtumisel ütles Erdogan, et Türgi on valmis võõrustama rahutippkohtumist Ukraina sõja teemal, kuhu kutsutaks ka Moskva. Zelenski vastas, et Ukraina tahab saavutada õiglast maailma, mistõttu peavad tsiviliseeritud riigid esmalt välja töötama plaani.

Kasparov: Putin mõistab üksnes jõudu

Kremli kriitik ja malelegend Garri Kasparov kutsus teisipäeval Läänt üles jõulisemalt vastama Moskva agressioonile Ukrainas ning ütles, et Venemaa dissidentide hääled tuleb kaasata jõupingutustesse Vladimir Putini vastu.

Möödunud nädalal Venemaa "äärmuslaste" nimekirja kantud endine male maailmameister kutsus AFP-le antud intervjuus osutama Kiievile rohkem sõjalist abi "terrorirežiimi vastu, mis mõistab ainult jõudu".

60-aastane Kasparov süüdistas Kremlit ka opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi surmas.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 980 sõdurit

Ukraina relvajõudude artikli avaldamise päeva hommikul esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 426 870 (võrdlus eelmise päevaga +980);

- tankid 6752 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 12 921 (+20);

- suurtükisüsteemid 10 554 (+32);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1017 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 715 (+2);

- lennukid 347 (+0);

- kopterid 325 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 8205 (+22);

- tiibraketid 1919 (+1);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 13 932 (+62);

- laevad / paadid 26 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 1691 (+5).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. Kiiev on selgitanud, et Vene elavjõu sõjakaotused sisaldavad nii surnuid kui ka haavatuid.