Ukraina rünnakuid väljapoole oma territooriumi pole USA toetanud algusest peale, kuid viimastel nädalatel on löönud laineid Financial Timesi artikkel, mille järgi nõuab USA ukrainlastelt Venemaa naftarafineerimistehaste rünnakute lõpetamist.

USA-eksperdi Andreas Kaju sõnul on tähtis rõhutada, et tegu on ühe meediaväljaande ühe allika infoga, kuid samas poleks see valimisaastal sugugi üllatav.

"Ukrainlased on rünnanud praegu rafineerimistehaseid mahus, mis töötlevad umbes 400 000 kuni 900 000 barrelit naftat päevas ja keskeltläbi on mõjutatud umbes 10 protsenti Venemaa naftaekspordist siiani. Varem või hiljem see jõuab naftahindadesse ja bensiinihindadesse. /.../ Ameerikas on valijale väga tähtis see, kui palju maksab kütus kohalikus bensiinijaamas," kommenteeris Kaju.

"See on totter olukord. Me võime arutada ka nafta hinnalagede teemat uuesti, et tuua seda madalamale, sest teame ju seda, et Venemaa saab olulise kasu oma sõjamasina pidamiseks just nafta müügist ja seetõttu selliste objektide ründamine nende võimekust seda sõda pidada igatpidi vähendab," ütles peaminister Kaja Kallas.

Selle asemel, et jõuda Saudi Araabiaga kokkuleppele suuremas naftatootmises, on energeetikaeksperdi Raivo Vare sõnul otsustanud ameeriklased minna kergema vastupanu teed ja survestada neist sõltuvaid ukrainlasi.

Samuti näitab see Vare hinnangul USA ja Saudi Araabia suhete halvenemist ja seda ajal, kui Lähis-Ida kuningriik on käivitanud ambitsioonika ümberehitamise programmi.

"Vaatamata sellele, et saudid on praegu kolmandad naftatootjad maailmas pärast Ameerika Ühendriike ja Venemaad, on tegelikult nende võimekus lisada kaks miljonit barrelit päevas praktiliselt üleöö. Ja samas neil on vaja hoida hinda selleks, et nad saaksid võimalikult rohkem raha eelarvesse kulutusteks selle ümberkorralduse raames ja sellepärast nad püüavad pigem lükata seda hinda neile n-ö vastuvõetavale tasemele, mis peab olema umbes 90 kuni 100 dollarit barrelist," rääkis Vare.

Praeguses olukorras, kus Venemaa töötlemisvõimsused on saanud kannatada, peaks neil Vare sõnul üle jääma toornaftat, mida saaks eksporditurgudele uhada veel odavama hinnaga kui seni. See võiks alla suruda ka rahvusvaheliste turgude toornaftahinna ja olla omakorda rõõmustav uudis ameeriklastele.

"Tundub, et sellise võimalusega millegipärast ei arvestata ja mul on tõesti raske seda mõista, miks. Sellepärast, et ega Venemaal väga palju hoidlaid ei ole, kuhu maast välja pumbatav nafta panna. Neil on vaja regulaarselt välja pumbatavat naftat viia välja või viia töötlusse," ütles Vare.

Vare hämmingut tõukab veel tagant asjaolu, et näiteks Hiina, Türgi ja India on suurendanud toornafta ostmist.