Segastel asjaoludel vanglas surnud opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi lesk Julia Navalnaja on ärgitanud läänt mitte tunnustama reedel algavate presidendivalimiste tulemusi.

"Me teame, kuidas see hakkab välja nägema, arvestades Kremli praeguse administratsiooni ja režiimi ajal Venemaal ette valmistatud ja korraldatud hääletusi," ütles Euroopa Liidu pressiesindaja Peter Stano.

"Väga raske on ette näha, et need oleksid vabad, ausad ja demokraatlikud valimised, kus vene rahval oleks tõesti valikuvõimalus."

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles samuti, et valimised "ei ole Venemaal vabad ja õiglased".

"Me juba teame, et opositsioonipoliitikud istuvad vanglas, mõned on tapetud ja paljud eksiilis, ja tegelikult võeti ka mõnedel, kes üritasid end kandidaadiks registreerida, see õigus ära," ütles ta.

"Venemaal pole vaba ja sõltumatut ajakirjandust."

Kolm päeva vältavad valimised, mis jätab Putini võimule veel kuueks aastaks, toimub pärast seda, kui tema invasioon Ukrainasse on hävitanud suhted Moskva ja lääne vahel.

Nii EL kui ka NATO mõistsid hukka Venemaa otsuse korraldada hääletus Ukraina piirkondades, mille tema sõjavägi on okupeerinud ja mida Moskva nimetab oma territooriumiks.

"Venemaa katsed korraldada mis tahes osa valimistest Ukraina okupeeritud piirkondades on täiesti ebaseaduslikud, rikkudes rahvusvahelist õigust," ütles Stoltenberg.

EL-i pressiesindaja Stano ütles, et nende piirkondade hääletust " Euroopa Liit ei tunnista".

15.-17. märtsi valimiste võit võimaldab Putinil viibida Kremlis vähemalt 2030. aastani, kauem kui ükski Venemaa juht alates Katariina Suurest 18. sajandil.

Ühtegi tõelist opositsioonikandidaati ei ole valimistele lubatud.

Putin astub ametlikult vastamisi kolme Kremli heaks kiidetud kandidaadiga erakondadest, kes on talle ja tema poliitikale lojaalsed.