Justiitsminister Kalle Laanet astub tagasi
Justiitsminister Kalle Laanet (RE) otsustas laupäeval pärast peaminister Kaja Kallasega rääkimist meedias ilmunud uudiste valguses tagasi astuda.
"Selleks, et tagada õigusselgus ja valitsuse töörahu, otsustasin täna, et ei jätka justiitsministrina. Teiseks põhjuseks minu tagasiastumiseks on see, et avalikkuses on isikliku rünnaku alla sattunud minu lähedased, kes ei ole seda kuidagi ära teeninud," ütles Kalle Laanet.
Kalle Laanet täidab enda tööülesandeid justiitsministrina edasi seni, kuni vabariigi president on peaministri ettepanekul uue justiitsministri ametisse nimetanud.
Peaminister Kaja Kallas ütles, et Kalle Laaneti otsus astuda justiitsministri ametist tagasi on praeguses olukorras õige samm. "Valitsuse töörahu ja Kalle enda huvides on hetkel vajalik astuda samm tagasi. Tänan Kallet senise töö eest justiitsministrina ja alustan nüüd uue justiitsministri kandidaadi otsimist," ütles Kallas.
Eesti Ekspress kirjutas, et nii 2021.–2022. aastal kaitseministrina kui ka 2023. aastast justiitsministrina on Kalle Laanet küsinud ja ka saanud riigilt korteri üürimise eest hüvitist. Kahe ministriperioodi eest on ministeeriumid tema üüriarveid kinni makstud enam kui 12 000 euro eest. Kentmanni tänaval asuv korter kuulub tema kasupoja Joonas Rõõmu ettevõttele JKG, kellega Laanet üürilepingu sõlmis.
Kuna korruptsioonivastane seadus loeb ametiisikuga seotud isikuks ka tema abikaasa lapse, võib keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Aivar Sepa sõnul Laanet olla rikkunud korruptsioonivastast seadust.
"Korruptsioonivastane seadus sätestab, et ametiisikul on keelatud otsuse või toimingu vastuvõtmine endaga seotud isiku suhtes. Minister on ametiisik, ministri abikaasa laps on seotud isik korruptsioonivastase seaduse järgi ning sellisel juhul võib tõesti olla nii, et siin on mingisugune toimingupiirangu rikkumine toime pandud," rääkis Sepp.
"Me kontrollime ajakirjanduses esitatud väiteid ning juhul, kui need väited saavad kinnituse, siis on alust väärteomenetluse alustamiseks," lisas Sepp.
Laupäeval kella 16 ajal "Aktuaalse kaameraga" rääkides oli justiitsminister Kalle Laanet veel veendunud, et ei ole midagi valesti teinud.
"Alustan võib-olla sellest, et millal need rünnakud, ja eriti veel isiklikud rünnakud on pihta hakanud. Ikkagi pärast seda, kui lugupeetud täna istuv peaprokurör ei saanud oma ringkonnakohtu esimehe ametikohta. Aga kui me räägime konkreetselt sellest kaasusest, siis – parim hind, parim koht tolle aja kohta," ütles Laanet.
Laanet ütles, et elab kasupoja ettevõttele kuuluvas korteris ka praegu, kuid üüri enam ei maksa, sest tegi seal remonti ning kulud tasaarveldatakse. Vabariigi Valitsuse liikme eluasemekulude hüvitamise korra järgi peab valitsuse liige kinnitama, et üürileping ei ole sõlmitud korruptsioonivastase seadusega vastuolus. Laanet ei mäleta, kas ta on sellisele dokumendile alla kirjutanud.
"Ma jään praegu kindla vastuse võlgu, aga kui kõik ministrid on selle allkirjastanud, järelikult olen ka mina selle allkirjastanud. Erinevate juristidega, kellega ma nõu pidasin, ütlesid, et see ei ole korruptsioonivastase seadusega vastuolus," ütles Laanet.
"Loomulikult, kui ma olen seadust rikkunud, siis ma ka selle eest vastutan. Mul ei ole probleeme olnud vastutuse kandmisega kunagi," ütles Laanet.
Kell 17.30 teatas justiitsministeerium, et pärast Kaja Kallasega rääkimist teatas Kalle Laanet oma tagasiastumisest ministri kohalt.
Asjaga tegeleb keskkriminaalpolitsei, sest kui võimalik toimingupiirangu rikkumise ulatus jääb alla 40 000 euro, on tegemist väärteoga. Kui aga uurimise käigus peaksid summad kasvama üle 40 000 euro, liigitub see kuriteoks ja menetlus liigub kapo pädevusse.
Eelmisel nädalal jõudis avalikkuse ette ka Laaneti tüli riigi peaprokuröri Andres Parmasega, milles viimane süüdistab Laanetit prokuratuuri töösse sekkumises. Nii Parmas kui ka Laanet ise tunnistasid, et Laanet on survestanud Parmast ametist lahkuma.
Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merilin Pärli