"Väärteomenetluses tõendite kogumisel ilmnesid viited võimalikule kuriteole. Kuivõrd õiguskaitseasutustel on kohustus tõendeid koguda menetlusliigis, millele tõendid osundavad, kvalifitseeris keskkriminaalpolitsei koostöös prokuratuuriga 19. aprillil väärteomenetluse ümber kriminaalmenetluseks," ütles majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Olgerd Petersell.  

"Kriminaalmenetlust viiakse läbi karistusseadustiku kelmust käsitleva paragrahvi alusel. Menetlust juhib majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuur ning viib läbi keskkriminaalpolitsei," täpsustas ta.

"Kellelegi kahtlustust esitatud ei ole," rõhutas Petersell.

Laanet ütles teisipäeval ERR-ile, et temaga pole õiguskaitseorganid suhelnud ja tal pole midagi kommenteerida.

Eesti Ekspress kirjutas 16. märtsil, et Laanet oli nii selle hetke ametis justiitsministrina kui ka varem kaitseministrina üürinud oma abikaasa pojalt Tallinnas korterit ja lasknud kulud riigil hüvitada.

Sama päeva õhtul astus Laanet ametist tagasi.

Laaneti ametist lahkumiseni viinud paljastusele eelnes nädal varem avalikkuse ette jõudnud tüli Laaneti ja riigi peaprokuröri Andres Parmase vahel, milles viimane süüdistas Laanetit prokuratuuri töösse sekkumises. Nii Parmas kui ka Laanet ise tunnistasid, et Laanet on survestanud Parmast ametist lahkuma.

Nii 2021.–2022. aastal kaitseministrina kui ka 2023. aastast justiitsministrina on Laanet korteri üürimise eest küsinud ja saanud hüvitist. Riik oli läbi kahe ministriperioodi jooksul tema üüriarveid kinni makstud rohkem kui 12 000 euro eest.