Euroopa Ülemkogu laua taha kogunevad riigi- ja valitsusjuhid võivad loota, et saavad magama minna juba üsna varakult. Nimelt pole nii rahulikku tippkohtumise eelset aega nähtud juba mõnda aega. Eelmistel Ülemkogudel oli Ukrainaga seoses sisuliselt valikus kõik või mitte midagi ning kõige keskel domineeris Ungari peaminister Viktor Orban.

Ka neljapäeval algava kohtumise keskmes on Ukraina sõjaga seotud teemad, ent mõnevõrra teises võtmes. Kuivõrd USA relvaabi Kiievile on veninud juba sügisest saati, siis peavad Euroopa juhid mõtlema plaanile B. See tähendab senisest märksa suuremat rahalist panust olukorras, kus erinevate riikide abipaketid on juba kokku kuivanud.

Ka Tšehhi laskemoonaalgatus liigub õiges suunas, kuid vajab veel lisaraha, ütles Tšehhi välisminister Jan Lipvasky. "18 riiki on osalemisest teatanud. Praegu on teada, et 300 000 mürsku on kaetud otsetoetustega. Neid tuleb veel, aga meil on tõesti vaja veel osalejaid," sõnas Lipavsky.

Puuduolevat raha ülemkogu laua taga ilmselt otsima ei hakata, ent õhtu pakub hea võimaluse otsa vaadata neile, kes praegu panustamas veel pole.

Samuti saab selle järel kohe rääkida ka Euroopa enda kaitsetööstuse plaanist, mille Euroopa Komisjon mõni nädal tagasi välja käis. Praegu on grandioosse plaani eelarve real endiselt selles kontekstis naeruväärsed 1.5 miljardit, kuid ka siin võib olukord USA-s asja muuta. Kui näiteks novembris valitakse presidendiks Donald Trump, siis võib see plaan omandada hoopis teistsuguse tähenduse kui täna.

Selles küsimuses on paljudele Brüsselis silma jäänud, et kui paar aastat tagasi rääkis Prantsusmaa president Emmanuel Macron strateegilisest autonoomiast, siis pahandasid Balti riigid, et kaitseteemadeks on mõeldud ikkagi NATO. Nüüd imestatakse, kuidas baltlased Macronile kaasa noogutavad.

Euroopa Liidu liidrid peavad järgmise kahe päeva jooksul Ukraina kõrval arutama ka olukord Lähis-Idas ning Euroopa põllumajanduses.