Jan Trei: eestikeelsele õppele üleminekul loosungitest ei piisa

Omavalitsused saavad muudatusi ellu rakendada, kui valitsuses heaks kiidetud eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskavas ette nähtud tegevused on strateegiliselt ja erinevaid meetmeid tervikuna käsitlevalt juhitud, kirjutab Jan Trei.
Lugesin haridus- ja teadusministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku juhi Ingar Dubolazovi kommentaari "Eestikeelne haridusruum annab noortele paremad võimalused". Ametniku selgitustega, miks on eestikeelsele õppele üleminekut vaja, saab nõustuda. Küll aga ei ava eestikeelsele õppele ülemineku juht, kuidas enam kui kolmkümmend aastat tegemata jäetut kohe ja kiiresti ellu rakendada.
Teame vägagi hästi, et suured muudatused ei saa toimuda loosungi all "Kuue kuuga trammijuhiks!". Soov trammiga sõita võib ju olla, aga kui trammiliini ei ole veel ehitatud, rööbaste paigaldamiseks sihtpunktini puuduvad nii materjal kui ka tööjõud ning kui tegevusplaani strateegiliselt ja koostöiselt ei juhita, siis on oht, et ambitsioonikas eesmärk jääbki kõlavaks loosungiks.
Kas kõik on omavalitsuste vaatest sujunud ikka nii hästi, nagu eestikeelsele õppele ülemineku juht kirjutab?
Senised sammud on võtnud liiga kaua aega
Eestikeelsele õppele üleminek on õige ja väga vajalik otsus. Tagantjärele tarkusena võime ennast õigustades küll väita, et suured ühiskondlikud ja kultuurilised muutused võtavad palju aega.
Siiski peaksid nii endised kui ka praegused riigikogu ja valitsuse liikmed ning haridus- ja teadusministeerium endale tunnistama, et kuni riigikogu otsuseni (otsus tehti 2022. aasta detsembris), ei ole olnud piisavalt järjekindlust selle teemaga tegelemisel, kuigi oleme aastaid jaganud avalikku maksumaksja raha venekeelse õppega lasteaedadele ja koolidele nii eesti keele täiendavaks õppeks, keelekümbluseks ja õpetajate koolitusteks. Tulemused eestikeelse hariduse edendamisel on jäänud siiani saavutamata.
Haridus- ja teadusminister on kinnitanud käskkirjaga eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava ja eelarve 2022‒2030, kuid tegevuskavas kavandatud olulised tegevused ei ole paraku tõhusalt käivitunud. Selleks, et muudatused ellu rakenduks, on vaja riigil tagada omavalitsustele, haridusasutuste juhtidele ja õpetajatele kindlus, et strateegiliselt olulise tähtsusega tegevused, mille eest riik vastutab, saaksid tagatud.
Näiteks näeb tegevuskava punkt nr 15 ette, et Ida-Virumaale lisandub (alusharidusest kuni kutsehariduseni) kvalifikatsiooniga eestikeelseid õpetajaid. 2023. aasta neljaks kuuks oli kavandatud 4,5 miljonit eurot ja igaks järgnevaks eelarveaastaks vähemalt 13,2 miljonit eurot, et maksta Ida-Virumaal töötavatele, eesti keelt nõutud tasemel valdavatele õpetajatele palgalisa.
Kohalike omavalitsuste bürokraatiat suurendati olulisel määral, sest täiendavat palgalisa tuli taotleda veebikeskkonnas, mis oli ja on jätkuvalt kohmakas ning liialt aeganõudev.
See päädis sellega, et kohalikel omavalitsustel oli valik, kas võtta vastutus ja maksta riigi lubatud palgalisa oma õpetajatele enne, kui ministeerium oma toetuse jaotuse otsused välja selgitas või rikkuda töölepinguseadust ja maksta õpetajale töölepingus kokku lepitud palk välja alles siis, kui ministeerium selle raha on kohalikule omavalitsusele eraldanud.
Kahjuks ei olda probleemi lahendamisega tõsiselt tegeletud, sest sama probleem jätkub ka käesoleval aastal. Selle kohta annavad tunnistust mitmed ajakirjanduses ilmunud artiklid (ERR, Põhjarannik), milles õigustatult pahased õpetajad on andnud valitsusele ja ministeeriumile selge sõnumi: õpetajad, kes on tulnud teistest maakondadest Ida-Virumaale õpetajaks, kaaluvad Ida-Virumaalt lahkumist, kuna riik ei pea sõna ja palgatoetusi ei maksa õigel ajal.
Tegevuskava punkt 16 näeb ette, et alates 2023. aasta oktoobrist peaks kohalikel omavalitsustel olema võimalus pakkuda Ida-Virumaale tulnud õpetajatele soodustingimustel majutusvõimalusi. Eelarve kohaselt peaks 2023. aastal haridusasutuste pidajatele olema jagatud 0,23 miljonit eurot.
Tõsiasi on see, et kuni praeguseni ei ole vastava toetusmeetme väljatöötamisega ministeerium veel alustanudki. Kui eelmise aasta lõpus küsis Eesti Linnade ja Valdade Liit haridus- ja teadusministeeriumilt ametliku kirjaga 2023. aastal mitte käivitunud meetmete põhjuste kohta, siis tuli sealt vastus, et tegevuskava täitmisega tegeletakse ja kõiki kavandatud meetmeid ei plaanitagi käivitada.
Tegevuskava punkt 33 on seadnud eesmärgiks, et aastaks 2029 on nõutud tasemel keeleõppe sooritanud 2850 haridustöötajat ja selleks on eelarves ette nähtud neli miljonit eurot.
Eestikeelsele õppele ülemineku juht tõi oma arvamuses saavutusena välja, et praegu osaleb Narvas keeleõppes aktiivselt 175 haridustöötajat.
Osalemine ei näita tulemust. Tegelikkus on see, et pool aastat väldanud keeleõppe koolitusel osalenud õpetajatest võivad jõuda edukalt nõutud tasemel keeleeksami sooritamiseni vaid mõned õpetajad. Uuel õppeaastal võib ainuüksi Narva koolides olla puudu ca 150 eesti keelt nõutud tasemel valdavat õpetajat, mis näitab, et riigi tugi omavalitsustele ei olnud piisav.
Eestikeelsele õppele ülemineku vastutus
Eestikeelsele õppele ülemineku juhi sõnul peab kohalik omavalitsus täitma oma osa selles protsessis ning tagama kvalifikatsioonile vastavad ja eesti keelt oskavad haridusasutuste juhid. Juhin tähelepanu asjaolule, et omavalitsustele pandud kohustust saab täita siis, kui riik kõigepealt oma kohustused täidab:
- Kohalikele omavalitsustele, riigikogule, riigikontrollile, koolidele, õpetajatele ja laiemale avalikkusele on vajalik teha kättesaadavaks tegevus- ja finantsaruanne saamaks ülevaadet, mida 2023. aastal riigikogu eraldatud 42 miljoni euroga eesti keelsele õppele üleminekuks reaalselt ära tehti ja mis otstarbeks on kasutatud toetuse jääki?
- Mida on tehtud selleks, et koolipidaja saaks õpetajale palga välja maksta õigeaegselt ja töölepingu seadust rikkumata?
- Millal luuakse Ida-Virumaa töötavale õpetajale lisatasu asemel suurema põhipalga kindlus, et omavalitsused saaksid ellu rakendada juba 2013. aastast kehtivat seadusandlust, mille kohaselt tuleb õpetaja töö- ja palgakorraldus kaasajastada?
- Mida on tehtud, et pakkuda Ida-Virumaal õpetajatele kvaliteetseid ja soodsate hindadega elamispindu? Millal töötatakse välja lubatud majutustoetuse meede, mida haridusasutuste pidajad vajavad uute õpetajate, tugispetsialistile ja koolijuhtide värbamiseks? Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri vastus, et majutustoetuse meetme väljatöötamisest otsustati loobuda, omavalitsusi ei rahulda.
- Milline on riigi tugi nendele Ida-Virumaa omavalitsustele, kus terendab oht, et uuest õppeaastast ei suudeta kõigile elanikele tagada põhiseaduslikku õigust, õigust haridusele, kuna puuduvad kehtestatud nõuetele vastavad õpetajad?
Omavalitsused saavad ellu rakendada muudatusi, kui valitsuses heaks kiidetud eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskavas ette nähtud tegevused on strateegiliselt ja erinevaid meetmeid tervikuna käsitlevalt juhitud.
Toimetaja: Kaupo Meiel