Mart Rannut: hariduslikest "leevendustest"

Oleme ehk lihtsalt leppinud, et osa eestlastele olulisi seadusi polegi nagu täitmiseks, kirjutab Mart Rannut.
Eesti uus valitsus otsustas esimese asjana "leevendada" vene koolide üleminekut eesti keelele, võimaldades õpetamist jätkata ka neil õpetajatel, kel nõutava B2 asemel vaid B1. Põhjuseks tõi haridusminister Kristina Kallas, et muidu pole enam kedagi klassi ette õpetama saata. Ministri sõnul pole tegu järeleandmisega ning üldse oli vene keeles õpetavatele õpetajatele B2 tähtaja seadmine (1. august 2024) ebarealistlik.
Kummagi väitega ei saa nõus olla, eriti kui vastav keelenõue juba 16 aastat kehtib.
Oleme ehk lihtsalt leppinud, et osa seadusi, just neid eestlastele olulisi, polegi nagu täitmiseks. Põhiliseks piduriks ühiskonna keelelisel normalisatsioonil on olnud Keskerakond, veduriks Isamaa, teised erakonnad on seni edukalt kõik keeleseaduse parandused ja trahvide tõstmised külmalt maha hääletanud.
Eks see ongi tekitanud olukorra, kus nõudeid, eestlaste soove ja kogu Eesti riiki suur osa venekeelsetest tõsiselt ei võta. Mainin lisaks, et praegune olukord, kus vene keeles õppivad lapsed Eestis riigikeelt selgeks ei saa ning seetõttu hariduses ja töökarjääris teistele alla jäävad, on otsene inimõiguste rikkumine.
Väide, et pole kedagi klassi ette saata ja seetõttu peab "leevendama", annab märku ideede puudusest ja lihtsalt mugavast suhtumisest. Muide, kes keelab nende kõvapäiste (ja ilmselt küllaltki negatiivse Eesti-hoiakuga) õpetajate asendamise eesti õpetajatega? Niikuinii tuleb see ette võtta lähiaastatel, väike ajaline edu tuleks ainult kasuks.
Vajadusel võib õpetada ka digivara toel, nagu meil väikesaartel tehakse. Aga vastavate koolide direktorid soovitaksin küll lahti lasta, nad pole tööga lihtsalt hakkama saanud või pole seda tahtnudki.
Õpetajatele pakutakse ei tea mitmendat korda tasuta keelekursusi, seda ajal, kui kõik hoiavad kokku ja kärbivad. Võin juba ette öelda, et enne saab surnud eesli tantsima, kui seda seltskonda mõne aasta pärast eesti keeles õpetama panna, see on raisatud raha.
Eks siin ole põhjust lisaks meie venemeelsetele poliitikutele (kes praegu üritavad Vene kodanike hääleõigust kohalikel valimistel säilitada) ka meie ametnike käest küsida, miks järelevalve ei toiminud, miks sanktsioone ei rakendatud, miks riik sisuliselt ei toiminud.
Muide, siiani vaatavad ametnikud vene koolide sisemise asjaajamiskeele osas läbi sõrmede, mis tähendab, et iga eestlane, kes seal töötab, peab kiiresti vene keele selgeks saama.
Kuu aja pärast algab lasteaedades ja vene koolide esimeses ja neljandas klassis õpetamine eesti keeles ning siin on oluline, et enam "leevendusi" ei tuleks.
Toimetaja: Kaupo Meiel