"Praeguse seisuga täna Tallinnas saame rääkida sellest, et vakantseid ametikohti on 122. Ja tegelikult üks oluline tegur, millega me peame arvestama ka, on need õpetajad, kes on jõudnud pensioniikka, kes jätkuvalt panustavad ja noortesse ja haridusse, aga see number on seal juba tuhande kanti, et tuhat inimest, kellel on õigus suunduda pensionile," rääkis Rundu ERR-ile.

Tema sõnul on puudu ka logopeede, eripedagooge, psühholooge. "Ja samas ka eestikeelsele haridusele ülemineku võtmes eesti keel teise keelena õpetajaid, eesti keele ja kirjanduse õpetajaid ja mõnevõrra üllatuslikult on ka muusikaõpetajaid päris palju taga otsitud," tõdes Tallinna haridusameti juht.

Rundu sõnul plaanitakse kevadel värbamiskampaaniat, mille kaudu kõnetada ja toetada spetsialiste, kes võiksid leida tee haridusvaldkonda. Just haridusreformi valguses on Rundu sõnutsi vaja, et rohkem inimesi haridusse panustaks.

"Eelkõige siis just selle kõige suurema viimase aja haridusreformi ehk eestikeelsele haridusele ülemineku võtmes tulla appi, panna käed külge. See üleminek eeldab kõikide ühiskonnaliikmete panust. See ei ole kindlasti midagi sellist, mis on ainult vene õppekeelekasutuste tegevus," rõhutas ta.

Rundu viitas ka arenguseire keskuse hiljutisele raportile, milles räägitakse õpetajate reservist, kuna praegu on 2300-2400 inimest, kelle on küll õpetaja haridus, aga kes hetkel ei tööta haridusvaldkonnas.

"Ka neid me soovime kõnetada," märkis ta.

Rundu sõnul võiks Tallinnas õpetaja karjääri kaaluma panna ka kõrgem palk: "Me teame, et näiteks vaadates eelmist aastat, siis Tallinnas oli õpetaja töötasu 133 protsenti keskmisest, mis ka võiks olla tõesti motiveeriv, et seda võimalust vähemalt kaaluda Tallinnas asuda õpetajaks.

Alates eelmise aasta suvest on Tallinnas olnud haridustöötajatele ligi 800 tööpakkumist.