"Meil on palgapäev 6. märtsil, aga ma ei saa seda lisatasu välja maksta, sest ministeerium pole toetusraha üle kandnud," kinnitas Kohtla-Järve slaavi gümnaasiumi direktor Svetlana Vladimirova ajalehele Põhjarannik.

Tema sõnul on viivituse põhjuseks asjaolu, et ministeerium küsib lisaandmeid: näiteks esitas slaavi gümnaasium dokumendikinnituse töötaja magistrikraadi eesti keeles omandamise kohta, kuid siis küsiti ka bakalaureuseõppe kinnitust.

Jõhvi vallavalitsuse haridusnõunik Maria Laanemäe kinnitas samuti, et viivitus on tekkinud andmete kontrollimisest, kuna Eesti hariduse infosüsteemi ning taotluse esitamisel kasutatava e-keskkonna andmed ei lähe alati kokku.

"Koolijuhte on sellest teavitatud, et andmete täpsustamine võtab aega ja õpetajad saavad selle raha täies ulatuses hiljem kätte," sõnas Laanemäe.

Haridus- ja teadusministeeriumist (HTM) ei õnnestunud Põhjarannikul esmaspäeval tööpäeva lõpuks olukorra kohta kommentaari saada.

Teisipäeval kella 11 paiku vahendas HTM üld- ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonna peaspetsialisti Anne Endjärv kommentaari, et palgalisa jõuab õpetajateni, kuid esitatud andmed vajavad põhjalikku kontrolli ja sageli ka täpsustamist.

"Omavalitsused ei esitanud kohe korrektseid taotlusi 14.02.2024 koos vajalike andmetega ja ei jõudnud kõiki vajalikke lisaandmeid koondada nii kiiresti, et väljamakseid oleks saanud teha juba märtsis. Ka määruse tingimused ei luba enne taotleda uut toetust 2024. aastaks kui 2023. aasta aruanne on heaks kiidetud," teatas ministeeriumi esindaja.

Ta selgitas, et HTM peab omavalitsustelt laekunud andmeid kontrollima, kuna haridusasutuste poolt Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) ja Taotluste Menetlemise Infosüsteemi sisestatavate andmete sisestamise ja tõlgendamise kvaliteet on väga erinev.

"Paraku on taotletud palgatoetust ka sellistele haridustöötajatele, kes kuidagi ei vasta määruses toodud tingimustele. Kontrollimine on vajalik selleks, et tagada andmete kvaliteedi ühtsus ning et toetus jõuaks kõigi nendeni, kes seda saama peaksid ning ei jõuaks nendeni, kes seda saada ei tohiks," selgitas Endjärv.

HTM-i väitel selgus taotluste hindamise käigus, et kokku ligi sajast uuest haridustöötajast üle 20 ei vastanud  tingimustele, sest neil puudub vajalik kvalifikatsioon või kõrgharidus, nad ei tööta eesti keeles või neil puudub vajalik eesti keele oskus.

"Hetkeseis on selline, et oleme korduvalt palunud taotlejatel osade haridustöötjate andmeid täpsustada. Edasine sõltub sellest, kui kiiresti vajalikud täpsustused meile edastatakse. Õpetajad saavad palgalisa nii jaanuari, veebruari kui märtsi eest kätte koos märtsikuu palgaga."

Palgatoetust said taotleda Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused ja Ida-Virumaal haridusasutust pidavad eraõiguslikud juriidilised isikud ning Ida-Virumaal riigi hallata olevad haridusasutused.