Nagu Oskar Lutsu "Kevade" kooliperegi oma väikse kogukonnaga – täis ootusi, muresid ja unistusi –, seisame ka meie nüüd silmitsi suure muutusega, mis nõuab kannatlikkust, hoolt ja üksteisemõistmist.

Eestikeelsele õppele üleminek on üks viimaste aastate olulisemaid ja emotsionaalsemaid teemasid Eesti haridusmaastikul. See protsess on tekitanud nii lootust kui ka kartusi ning poliitiline diskussioon on sageli varjutanud tegelikku pilti. Mõned kardavad hariduse kvaliteedi langust, teised muretsevad eestikeelsete laste õpivõimaluste pärast, kui klassidesse lisandub muukeelseid õpilasi. Valimiste lähenedes paisatakse õhku erinevaid väiteid, mis tihti ei vasta faktidele.

On aeg vaadata rahulikult tagasi esimesele üleminekuaastale Tallinnas ning hinnata olukorda objektiivselt, meenutades, et nagu puu istutamisel ja kasvatamisel, vajab ka see protsess aega, hoolt ja usaldust. Tormid võivad puu tugevamaks muuta ja sügavamad juured toovad lõpuks rikkalikumad viljad.

Testitulemused – tõeline pilt ja eksitavad arusaamad

Avalikkuses on hakanud levima eksitav väide, nagu oleks "70 protsenti neljanda klassi õpilastest jätnud vajaka ja ei saavutanud õpieesmärke". See on vale ning tuleneb testitulemuste väärast tõlgendamisest. Tallinna haridusameti lähenemine testimisele oli konstruktiivne ja tulevikku vaatav, eesmärgiga saada objektiivne ülevaade õpilaste hetkeseisust, mitte kedagi läbikukkunuks tunnistada.

Täpsemalt näitasid tulemused, et 27 protsenti neljandate klasside õpilastest üleminekukoolides saavutas testi vähemalt 70 protsenti võimalikest punktidest, mis vastab hindele "väga hea" ja "hea". Samuti sooritas 57 protsenti õpilastest testi vähemalt 50 protsenti tulemusena, mis vastab vähemalt rahuldavale tasemele. Seega on faktipõhiselt vale väita, et 70 protsenti lastest ei omandanud õpieesmärke või "läksid läbi". Vastupidi, enam kui pool õpilastest sooritas testi vähemalt rahuldava tulemusega.

Oluline on meeles pidada, et üleminekukoolide neljandate klasside õpilased on eelnevad aastad õppinud teistsuguse tunniressursiga ning nende jaoks on muutus olnud järsem ja nõudlikum kui näiteks esimese klassi õpilaste puhul. Pöörame koos koolidega tähelepanu neile 43 protsendile, kes vajavad täiendavat tuge ja tähelepanu ning see ongi haridussüsteemi ülesanne. Testid on tööriist õppimise parandamiseks, mitte süüdistamiseks või siltide kleepimiseks.

Mäletate, kuidas õpetaja Laur alati õpilaste teadmisi proovile pani, aga mitte selleks, et kedagi naeruvääristada, vaid et näha, kus keegi tuge vajab? Sarnaselt tema pedagoogilise tarkusega on ka need testid pigem nagu kevade esimesed hangede sulamised, mis näitavad, kus maa veel jahe on ja kuhu kevadpäike rohkem paistma peab.

Edukalt sujuvam üleminek esimestes klassides

Tallinna haridusameti korraldatud eestikeelsele õppele ülemineku hindamise testid näitasid, et üleminek on olnud kõige sujuvam nende laste puhul, kes alustasid oma haridusteed eesti keeles. Esimeste klasside õpilastest saavutas üle 50-protsendise tulemuse 79 protsenti lastest, eesti õppekeelega koolide esimestes klassides ulatus see näitaja 87 protsendini.

Hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste hulgas said positiivse tulemuse 59 protsenti üleminekukoolide esimese klassi ja 25 protsenti neljanda klassi õpilastest. Nende tulemusi tuleb vaadelda erilise toetuse vajadusest lähtuvalt, võttes arvesse individuaalseid õpivõimeid ja keelelist arengut. Just nagu Arno, kes alguses lugemist õppides palju vaeva nägi, aga sihikindlalt püüdis edasi liikuda, vajavad needki õpilased erilist tähelepanu ja toetust.

Testide korraldamise peamine eesmärk oli toetada õppija terviklikku arengut, anda tagasisidet ja suunata sihikindlat õppimist. Tulemused annavad meile väärtusliku pildi sellest, kus õpilased praegu on, et saaksime suunata ja toetada neid, kes vajavad täiendavat abi. Õppekava eesmärgid peaksid olema saavutatud kooliastme lõpuks ehk kuuenda klassi lõpuks, mistõttu on praegused testitulemused pigem vahe-eesmärk, mis aitab õppeprotsessi kohandada.

Peamised probleemkohad ja väljakutsed

Paljud koolid ja õpetajad on üles näidanud märkimisväärset paindlikkust ja loovust, koostades ise töölehti, lihtsustades tekste ja leides uusi viise keele ja aine lõimimiseks (LAK-õpe). Nende pühendumus väärib tunnustust. Ülemineku edu sõltub siiski mitmest tegurist. Edu sõltub otseselt õpetajate ettevalmistusest, kooli tugistruktuuride olemasolust ja kohandatud metoodikast, samuti laste keelekeskkonnast väljaspool kooli ning perede toetusest kodus.

Ülemineku esimesel aastal ilmnes mitu süsteemset ja praktilist kitsaskohta. Suurimaks väljakutseks on kvalifitseeritud õpetajate ja tugispetsialistide puudus. Juuli seisuga oli Tallinna linnas haridussektoris üleval 210 tööpakkumist, millest enim otsiti keele- ja ajalooõpetajaid ning tugispetsialiste. Eriti murettekitav on tugispetsialistide (logopeedid, eripedagoogid, sotsiaalpedagoogid, koolipsühholoogid) nappus: koolides otsitakse 23 ja lasteaedades 34 tugispetsialisti.

Tööjõupuudust on süvendanud ka struktuurimuutused. Eelmisel aastal lahkus pensionile 137 õpetajat ning tööandja algatusel lõpetati töösuhted ligi 150 õpetajaga, kelle eesti keele oskus ei vastanud uutele nõuetele. See on tekitanud surve leida uusi kvalifitseeritud spetsialiste. Samal ajal on oluline, et paljud kogenud töötajad on jäänud süsteemi tugiteenustesse, näiteks õpetaja assistentidena, säilitades väärtusliku kogemuse.

Teine kitsaskoht on kohandatud ja keeletasemele vastavate õppematerjalide vähesus. Paljud eesti koolide õpikud ei sobi muukeelsetele õpilastele, eriti HEV-taustaga lastele, mis nõuab metoodilise toe ja õppematerjalide arendust.

Laste vaimne tervis ja õpimotivatsioon

Eestikeelsele õppele üleminek tähendas paljudele õpilastele suurt keelelist, kultuurilist ja psühholoogilist muutust. Muutunud õppekeskkond ja suurenenud keeleline koormus võivad mõjutada laste vaimset heaolu ja õpimotivatsiooni. Just seetõttu peame vaimse tervise toetust haridussüsteemi lahutamatuks osaks. Nii nagu Arno püüdis mõista ja toetada kaaslasi, kes uue olukorraga kohanesid, peame ka meie toetama lapsi selle protsessi keskel. See on tähtis, et vaimne pinge ei muutuks selliseks nagu Tõnissoni viha – vaevu kontrollitavaks ja kõike halvavaks jõuks.

Alates 2023. aastast on koolides kasutusel Clanbeat ja Peaasi.ee koostööprojekti raames õpilaste heaolu toetav sekkumismeede ning Triumfland Saga vaimse tervise õpimängu platvorm, mis annavad andmepõhist tagasisidet, jälgivad heaolu ja võimaldavad varakult sekkuda stressi või ülekoormuse korral.

Õppeaastal 2025/2026 alustatakse koostöös MTÜ Peaasjad meeskonnaga koolides psühholoogiharidusega vaimse tervise nõustajate kaasamist. Samuti toetatakse laste keelelist ja sotsiaalset kohanemist suhtluspõhiste õpikeskkondade ja mängulise õppimise kaudu.

Ka haridustöötajate heaolu on fookuses, neile pakutakse supervisioone ja psühholoogilist tuge, et ennetada läbipõlemist ja hoida tasakaalu.

Ootused ja ettevalmistus järgmiseks õppeaastaks

2025/2026. õppeaastal liituvad eestikeelse õppega ka teised ja viiendad klassid, mis nõuab veelgi suuremat ettevalmistust ja süsteemset juhtimist. Suurt rõhku paneme õpetajate metoodilisele ja keelelisele ettevalmistusele. Augustis korraldab Õpetajate Maja metoodilise kompetentsikeskuse (MEKK) koolitusprogrammi "Ülemineku ekspress II", mis on suunatud uutes eestikeelsetes õppeklassides alustavatele õpetajatele.

Koostöö Tallinna Ülikooli ja Asendusõpetajate programmiga jätkub ja laieneb. Sügisel alustab koolides 30 uut õpetajat, lasteaedades lisandub aasta lõpuks kuni 75 uut õpetajat. Kaasatakse ka B2-tasemel eesti keelt valdavaid õpetajaabisid.

Keelekeskkonda toetatakse ka mitteformaalsete tegevustega, mille kaudu pakutakse noortele võimalusi keelepraktikaks väljaspool koolikeskkonda. Mobiilsed noorsootöötajad (MONO-d) ja programm "Hoog sisse" loovad usaldusliku kontakti 13–29-aastastega, kes ei õpi ega tööta, pakkudes tegevusi ja tuge töö- ning haridusturule naasmiseks.

Samal ajal jätkub ka haridustöötajate keeleõpe  keelekursuste, praktikate ja keelelaagrite kaudu, et toetada nii õpetajate kui õpilaste keelelist arengut.

Värbamised ja personalipoliitika

Juuli keskpaiga seisuga on tööportaalides üleval 210 haridusasutuste tööpakkumist, see on sarnane arv nagu eelmisel üleminekusuvel. Suurim mure on jätkuvalt tugispetsialistide nappus. Selle leevendamiseks luuakse uusi ametikohti ning otsitakse sihikindlalt kvalifitseeritud inimesi, kes suudaksid pakkuda vajalikku tuge nii õpilastele kui õpetajatele.

Samas on näha ka positiivseid arenguid. Harno andmetel sooritasid 2025. aasta teises kvartalis B2- või C1-taseme keeleeksami edukalt 113 Tallinna eksaminandi. Kuigi lõplik ülevaade kujuneb juuli lõpus, viitab see siiski kasvavale valmisolekule vastata keelenõuetele.

Õpetajaameti atraktiivsuse ja konkurentsivõime tõstmiseks suureneb alates 1. septembrist 2025 kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate ja tugispetsialistide töötasu saja euro võrra.

Samuti luuakse Tallinna haridusasutustele ühtne värbamiskeskkond ning kehtestatakse uuendatud kvalifikatsiooninõuded munitsipaalhuvikoolide õpetajatele, et toetada kvaliteetse eestikeelse huvihariduse pakkumist.

Siinkohal väärivad kiitust ja tänu meie haridusjuhid, kes koolides ja lasteaedades on ka sel suvel tegelenud usinasti värbamisega, et leida pädevad spetsialistid, kes toetavad eestikeelsele õppele üleminekut.

Kokkuvõttes on eestikeelsele õppele ülemineku esimene aasta olnud nagu Paunvere kevad – mõnevõrra konarlik, täis üllatusi, aga samas lootusrikas ja elujõuline.