Sel ajal kui Ukraina vaevleb rindel laskemoona puuduse käes, läheb USA kongress kahenädalasele kevadpuhkusele.

Kuigi senat kiitis välisabipaketi heaks juba enam kui kuu aega tagasi, ei ole esindajatekoja spiiker, vabariiklane Mike Johnson eelnõud aga hääletusele pannud ja põhjus selleks on ilmne.

"Mida spiiker Johnson peab silmas pidama, on see, et vabariiklaste seas on palju neid, kes on kategooriliselt uue Ukraina abipaketi vastu. Nad on isegi lubanud ta maha võtta, kui ta peaks esindajatekojas Ukraina abi hääletamisele panema," ütles Punchbowli ajakirjanik Andrew Desiderio.

Kannastus on katkemas aga nii Valges Majas kui ka kongressi ülemkojas.

"Minu küsimus spiikrile on järgmine: miks viivitada Ukrainale kriitilise abi andmisega, mida vajatakse enda kaitsmiseks Vladimir Putini vastu? Abi, mida meie Euroopa liitlased Ukrainale annavad, on helde, kuid sellest ei piisa. Ukraina vajab rohkem abi. Meie liitlased üle kogu maailma vaatavad esindajatekoja poole. Vaatavad spiiker Johnsoni suunas, et ta tegutseks," lausus senati enamuse juht, demokraat Chuck Schumer.

Ka senati vähemuse juht, vabariiklane Mitch McConnell on kutsunud Johnsonit üles eelnõud esindajatekojas hääletusele panema.

Ekspertide hinnangul kiidetaks eelnõu esindajatekojas heaks ja ülekaalukalt.

"Kui eelnõu pandaks hääletusele, toetaks seda suur enamus demokraate, praktiliselt kõik. Tõenäoliselt ka pooled vabariiklased, või veidi enamgi. Kui need hääled kokku panna, oleks eelnõu esindajatekojas ülekaalukalt vastu võetud,2 märkis Desiderio.

Spiiker Mike Johnson on tõrjunud aga üleskutseid panna senatis heaks kiidetud 95 miljardi dollari suurune abipakett Ukrainale, Iisraelile ja Taiwanile esindajatekojas hääletusele. Johnsoni sõnul on tema prioriteediks valitsuse rahastamise eelnõu ning alles seejärel saab tähelepanu suunata välisabile.

"Kui me kanname esmalt hoolt Ameerika vajaduste eest, tähendab see kahte asja. See tähendab piiri kindlustamist. Ma rõhutan seda vajadusel kümme korda. Aga te mõistate, millest jutt. Peame piiri kindlustama. Peame seda tegema. Ja me peame oma valitsust rahastama," lausus Johnson.

Möödunud reedel, vaid mõned tunnid enne kevadpuhkust, kiitiski esindajatekoda heaks 1,2 triljoni dollari suuruse paketi, mis tagab valitsusasutuste rahastamise ja töö jätkumise.

Georgia osariiki esindav Marjorie Taylor Greene algatas aga seejärel protseduuri spiikri tagandamiseks, süüdistades Johnsonit demokraatidele liigsete järeleandmiste tegemises.  Greene esitas spiikri tagandamiseks vastava avalduse, kuid ei pannud seda hääletusele.

"See on hoiatuseks. Meil on aeg läbida see protsess, võtta aeg ja leida uus esindajatekoja spiiker, kes oleks vabariiklaste enamuse kõrval, mitte demokraatide," ütles Taylor Greene.

Seega kõnnib Johnson nüüd veel õhemal jääl, sest ei suuda meelt mööda olla ei Ukrainat toetavatele vabariiklastele ega ka konservatiivsematele parteikaaslastele.

Ummikseisu tõttu on mõned esindajatekoja liikmed hakanud otsima aga lahendusi, kuidas panna Ukraina abipakett hääletusele spiikri nõusolekuta.  Esindajatekoja reeglite järgi oleks sellisel viisil hääletuse korraldamiseks vaja vähemalt 218 esindajatekoja saadiku nõusolekut.

"Praegu takistab seda tõsiasi, et pole vabariiklasi, kes oleks nõus petitsioonile alla kirjutama. Nad ei taha spiikrist mööda hiilida. Siiski on märkimisväärne arv vabariiklasi, kes tahaksid abipaketi võimalikult kiiresti heaks kiita. Mida kauem viivitus kestab, seda suurem on tõenäosus, et nad ka petitsioonile allkirja annavad," lausus Desiderio.

Demokraat Jim McGoverni algatatud petitsioonile on tänaseks allkirja andnud 185 parteikaaslast, kuid mitte ühtegi vabariiklast. 15 allkirja on suutnud koguda vabariiklane Brian Fitzpatrick. Eksperdid aga kummalegi algatusele edu ei ennusta.

See aga tähendab, et kõige varem võidakse esindajatekojas Ukraina abi üle arutada alles aprilli keskpaigas, kui kongress naaseb puhkuselt tagasi Washingtoni.

Kuid mis peaks juhtuma, et Ukraina abipaketi osas ka reaalselt edasi mindaks?

"Piirijulgeoleku lisamine võiks tuua enamuse hääled. Ma arvan, et see hõlbustaks eelnõu läbimist, kuid see ei saaks ka kindlasti lihtne olema ja väga raske on midagi pakkuda," nentis Desiderio.

Seniks jätkab aga Valge Maja kongressi survestamist, seda kõnekate väljaütlemiste näol. Alles möödunud nädalal külastas Kiievit Valge Maja riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan, et kinnitada ukrainlastele, et viimased saavad USA toetusele loota.

"Ma tean, et siin on küsimusi meie kongressis toimuva osas. Möödunud on mitmeid kuid, täiendav abipakett ei ole saanud heakskiitu. Abipakett, mille olete ära teeninud. Oma vaatenurgast oleme kindlad, et saame selle tehtud. Me saame abi Ukrainale," lausus Sullivan.