Viimastel nädalatel on USA kongressi liikmed andnud märku, et kaheksa kuud erinevatesse vaidlustesse mässitud Ukraina abipakett on lõpuks hakanud liikuma. Samas pole selge, millise teekonna see veel enne president Joe Bideni lauale jõudmist on sunnitud läbi käima.

"Esindajatekoja spiikril Mike Johnsonil on õigus panna eelnõu hääletusele ja minu arvates sooviks ta seda teha, aga ta ei taha oma tööd kaotada. Esindajatekojas on väike hulk vabariiklasi, kes on Venemaa kavatsuste asjus naiivsed ja soovivad Ukraina abi tappa. Nad ähvardavad Johnsoni tagandada samamoodi nagu Kevin McCarthy sügisel," kommenteeris USA endine suursaadik Ukrainas John Herbst.

USA esindajatekoja vabariiklasest juhi Mike Johnsoni erakonnakaaslane Marjorie Taylor Greene on tema tagandamise juba algatanud. Praegu sellele erilist toetust esindajatekoja teiste vabariiklaste seas pole, kuid Ukraina abi hääletusele panekuga võib vastuseis suureneda.

Demokraadid on andnud märku, et nad oleksid valmis Johnsoni hädast välja aitama, kui vastu võetakse sama 60 miljardi dollari suurune abipakett, mis läbis senati.

"Ma ei usu, et demokraadid tagandamisega kaasa läheksid. Läheneme valimistele. Nägime, mis juhtus eelmisel korral, kui kongress ei saanud kolm nädalat midagi teha. Spiikrita pole võimalik midagi teha. Arvan, et see on möödanik. Nad peaksid pühenduma riigile ja sellele tööle, mida neil on vaja teha. Nad peaksid seda tegema kartmatult ja lihtsalt liikuma edasi," ütles USA esindajatekoja endine juht, vabariiklane Kevin McCarthy.

Mike Johnson on aga avaldanud soovi abipaketti muuta. Näiteks võiks tema arvates anda vähemalt osa abist laenuna.

"Isegi Donald Trump on rääkinud laenust. Me lihtsalt ei annaks niisama välisabi, aga looks suhte, mis võimaldaks ukrainlastel meile õigel ajal tagasi maksta. Me tahaksime lasta valla ka USA energia. Soovime eksportida maagaasi, mis aitaks vähendada Vladimir Putini sõjamasina rahastust. Võimalik on teha palju asju, mis on mõistlikud ja mille jaoks on konsensus. Paneme seda paketti praegu kokku," rääkis Johnson.

Kõige rohkem on aga tähelepanu saanud mõte anda lääneriikides asuvad Venemaa varad otse Ukrainale.

"Kui saaksime kasutada Venemaa oligarhide arestitud varasid, et aidata ukrainlastel nendega võidelda, siis see oleks lihtsalt puhas poeesia," ütles Johnson.

"Me kasutaksime Venemaa varasid, mida hoitakse Lääne-Euroopa ja USA finantsasutustes. Kokku on see umbes 300 miljardit dollarit, mis aitaks märkimisväärselt lappida Ukraina eelarvepuudujääki. Samuti oleks see hea sissemakse Ukraina taastamiseks. Paneksime Putini maksma oma ebaseadusliku sissetungi eest Ukrainasse," rääkis esindajatekoja vabariiklasest liige French Hill.

"Eurooplastele meeldib märkida, et enamik varasid on nende kontrolli all Belgias, aga on ka tõsi, et märkimisväärne osa neist Euroopa kontrolli all olevatest varadest on dollarites, mis annab USA-le sõnaõiguse," märkis John Herbst.

Demokraadid on seni suhtunud muudatustesse pigem skeptiliselt, sest isegi kui uus eelnõu esindajatekojas vastu võetakse, siis peavad seda veel toetama ka senaatorid. See aga võib tähendada, et abi venib veel kuid.

"Selle abipaketi blokeerimine on märkimisväärse mõjuga, aga ausalt öeldes oleksime pidanud aasta tagasi saatma Ukrainale hävitajaid ja pikamaarakette. Me ei oleks isegi pidanud vaidlema selle üle, kas saata neile Javeline, kui sõda oli kestnud kolm kuud. Osa probleemist oleme ise loonud, sest ei andnud Ukrainale Venemaa peletamiseks seda, mida vaja. Sellest aitas nende elus hoidmiseks, aga mitte võiduks. USA poleks kunagi saatnud oma vägesid konflikti sellistes tingimustes. Mitte kunagi," kommenteeris Valge Maja endine nõunik Debra Cagan.