Valitsus ja õpetajad leppisid kokku, et sellel aastal saavad õpetajad varem plaanitud palgatõusule veel lisapalgatõusu 9,3 miljonit eurot. Et Eesti põhiseaduse kohaselt otsustab Eesti riigi kulud ja tulud riigikogu, tuleb vastav seadusemuudatus riigikogus vastu võtta.

Eelnõu menetleb riigikogu rahanduskomisjon ja kui selle liige reformierakondlane Aivar Sõerd uurima hakkas, kust lubatud vahendid võetakse, selgus, et viie miljoni euro ulatuses on need haridusministeeriumi möödunud aastast ülekantavad vahendid.

Üks miljon eurot tuleb aga Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EISA) e-residentsuse programmist, siseministeeriumist 500 000 kolimisraha ja 400 000 hinnatõusude kompenseerimise raha ning 400 000 eurot põllumajandusministeeriumist majandamiskulude ridadelt.

Iseenesest kõik oleks justkui normaalne, kuid probleem on selles, et Eesti kasutab nominaalselt tegevuspõhist eelarvet. See tähendab, et tulude ja kulude asemel on riigieelarves kirjas kulukohtadena tulemusvaldkonnad, nagu näiteks "tark ja tegus rahvas" või "tõhus riik".

"Siseministeeriumi kolimiskuluks on arvestatud pool miljonit, aga kolimiskulu ei ole ju tegevuspõhise eelarve kategooria. Sellist kategooriat tegevuspõhises eelarves ei ole. See on tavalise kulu ja ressursipõhise eelarve kategooria," rääkis Sõerd.

"Nüüd, kui tehakse eelarvemuudatus ja leitakse katteallikas üheksa miljoni suurusele õpetajate palgakulule, siis minnakse tagasi kulupõhise riigieelarve printsiipide juurde," märkis Sõerd. Tegemist on lisaks ühekordsete kuludega, kuid õpetajate palk on püsikulu.

Sama kehtib teiste kulude kohta, millest Sõerdi sõnul selgelt nähtub, et reaalselt tehakse ministeeriumides tööd päris, kulupõhise eelarvega, aga riigikogule vastuvõtmiseks esitab valitsus igal aastal eelarve, millest ei ole võimalik riigi kuludest täit pilti saada.

Sõerd ütleb, et riigikogus vastuvõetud eelarves ei olnud mitte kuskil näha, et siseministeerium plaanib 2024. aastal kulutada 500 000 eurot, mida ministeerium ise peab investeeringuks, kolimise peale.

"Kui ma oleks seda teadnud, oleks mul näha olnud selline rida eelarves, võib-olla ma oleks teinud muudatusettepaneku juba sügisel see kolimisraha kuhugi mujale tõsta," ütles Sõerd. "Aga sellist muudatusettepanekut ei saagi teha, kuna polnud eelarves sellist rida."

Kas ja kui palju ka muudes ministeeriumites on erinevaid kulukohti, mida näiteks võiks kärpida, ei ole võimalik riigieelarvest välja lugeda. Ka ei tea nendest kõigist Sõerdi sõnul rahandusministeerium, mis peaks vastutama kogu eelarve ja eelarveprotsessi eest.

Näitena sellest, kuidas keegi tegevuspõhiseid mõõdikuid ei kasuta ja kuidas need on lihtsalt poogitud kunstlikult reaalsete kulude külge, selleks et reegleid täita, toob Sõerd liiklussurmad Eestis.

Möödunud aastal hukkus Eesti liikluses 59 inimest, üheksa rohkem kui aasta varem. Lisaks veel viga saanud inimesed. Eelarve seletuskirjas on toodud, et programmi "Ohutu ja säästlik transpordisüsteem" eesmärk on, et aastas hukkuks liikluses mitte üle 38 inimese.

Seega oleks Sõerdi sõnul ju vajalik teede ehitamise ja teehoolduse raha riigieelarves suurendada – kui mõõdetav sihtväärtus liigub vales suunas, oleks justkui põhjust vahendeid suurendada. Samas hakkab teedesse ja transporti suunatud raha vähenema.

Teise näitena tõi Sõerd sotsiaalvaldkonna, kus toetused on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, aga samas riigieelarve seletuskirjas toodud mõõdik, suhtelise vaesuse määr, on hoopiski kasvanud. "Täiesti ebaloogiline, aga siin on ka muidugi põhjus – inflatsioon. Näidikud on täiesti laest võetud," rääkis Sõerd.

Et selliseid mõõdikuid, mida ka ministeeriumid ise ei kasuta, on eelarve seletuskiri täis, nähtub Sõerdi sõnul ka õpetajate lisapalga eelnõust.

"Need näidikud elavad hoopis oma elu ja nende näidikute järgi ei toimu riigi rahanduse ja eelarve prioriteetide juhtimist," rääkis Sõerd.

"Mina julgen väita ja ma arvan, et ma ei liialda, kui ma ütlen, et see tegevuspõhise eelarve eksperiment on läbi kukkunud," rääkis Sõerd.

"Eelarve seletuskiri, see on 500 lehekülge, aga kui seda vaatama hakata, siis programmide ja valdkondade ja tegevuste kirjeldused on mingisugused kokkuvõtted mingitest tegevuskavadest ja arengustrateegiatest. Täiesti materjal, millega ei ole midagi teha," ütles Sõerd.

Küsimusele, miks tal ei õnnestu oma parteikaaslasest rahandusministrit Mart Võrklaeva veenda, et tegevuspõhisest eelarvest peaks loobuma, vastas Sõerd, et ta on küll rääkinud, kuid mõju sellel olnud ei ole.

Lisaks on Sõerdi sõnul ka riigikogu Reformierakonna fraktsiooni koosseis valimistega selliselt muutunud, et kui enne oli tegevuspõhise eelarve kriitikuid veel lisaks temale, siis nüüd enam mitte.

"Uusi inimesi on palju ja võib-olla võtab aega, enne kui inimesed piisavalt hästi probleemi mõistma hakkavad. Kasvõi selles riigirahanduse vallas," rääkis Sõerd.

Samas on ka inimesi, kes näevad asju erinevalt. "On ka sellist seisukohta, et riigikogu ei peagi eelarve detailidega tegelema. Riigikogu tegelebki mingite üldiste prioriteetide, nende samade programmidega. Programmi ja strateegia tasanditega. Detailne kuluressursipõhine eelarve ongi valitsuse, mitte riigikogu teema," ütles Sõerd.

"Aga selle peale mina ütlen, et siis palun väga, muutke ka põhiseadus ära. Sest põhiseaduses on kirjas, et riigikogu otsustab eelarve tulude ja kulude üle. Aga kui eelarve esitatakse tegevuspõhisel kujul abstraktsete programmide ja tegevuste näol, kust pole näha, kuhu raha tegelikult läheb, siis riigikogu ei saa ka oma põhiseaduslikku ülesannet täita," lisas Sõerd.

Avalik sektor ja kulud

2023. aasta viimases kvartalis kasvas avaliku sektori palk aasta jooksul 16 protsenti ja erasektoris kaheksa protsenti. Ka uue aasta alguses avaliku sektori palgakasv jätkus. Jaanuaris oli avaliku sektori palgakulu 11,7 protsenti suurem kui aasta varem.

Sõerdi sõnul riigieelarvest täpselt ei selgu, kelle palgad on selliselt kasvanud. Jah, õpetajate palgatõus ja ajateenijate arvu suurendamine olid planeeritud, aga selle kohta, mille arvelt ja kust ülejäänud kulukasv tuleb, ütles Sõerd, et tal ülevaadet ei ole.

Lisaks hindas Sõerd, et olukord, kus avalik sektor on palgakasvu vedur, on probleem: "Seda ei peaks olema olukorras, kus majanduse taastumine on väga vaevaline."

Nagu näitab ka palgatõusu küsimus, siis tegevuspõhine eelarve ei võimalda vastavatest ministeeriumidest kaugel olevatel inimestel kuigivõrd näha, kas ministeeriumides on loogilisi kärpevõimalusi.

Statistikaamet andis esmaspäeval teada, et 2023. aastal oli avaliku sektori puudujääk 1,3 miljardit eurot. 2024. aasta riigieelarve on planeeritud puudujäägiga 1,7 miljardit eurot ehk 9,2 protsenti kuludest. Eesti majandusega võrrelduna, kui investeeringuteks liigitatu puudujäägi arvestusest väljas on, on defitsiit 2,9 protsenti SKP-st.

Maastrichti kriteeriumite järgi peaks eelarve defitsiit jääma kolme protsendi juurde.

Kas selle aasta eelarvedefitsiit kolme protsendi piiresse jääb, on veel vara öelda, kuid eelarve on koostatud ajal, kui majandusprognoosid olid praegusest positiivsemad.

Sõerdi sõnul on ka omaette küsimus, kuidas õnnestub 2025. aasta eelarve kokku panna, seda enam, et jätkuvalt sisaldab riigi eelarvestrateegia sadade miljonite eurode ulatuses sisustamata ridu. Praeguseks kokkulepitud maksutõusud ei paranda seisu märkimisväärselt, kui puudu on kuni kaks miljardit eurot.

Kärbete suhtes on Sõerd pigem skeptiline – kas valitsusel õnnestub neid kuigi suurelt ellu viia, kuigi kolm ministeeriumit niinimetatud nulleelarve käigus kärpekohti otsivad. Möödunudaastane kärbete otsimine lõppes mõnekümne miljoni euro suuruse tulemusega.

"Siin peab olema ikkagi juhtiv roll rahandusministeeriumil. Ministeeriumid muidugi saavad esitada ettepanekuid, aga rahandusministeerium peab ikkagi andma selged lähteülesanded," märkis Sõerd.

Eesti riigivõlg on Euroopa mõttes veel üsna väike. 2023. aasta kolmanda kvartali lõpus oli Eesti võlatase alla 20 protsendi SKP-st. Võrdluseks näiteks Kreekal oli üle 160 protsendi ja Itaalial 140 protsenti SKP-st.

Samas on Eesti võlatase kiirelt kasvamas. Aastaga kasvas Eesti võlatase SKP-sse vaid Belgia omast aeglasemalt. Enamiku riikide võlatase tegelikult aastaga vähenes.

Riigivõla kiire kasv on Sõerdi sõnul seda halvem, et selle eest ei ole tehtud investeeringuid.

"Tegelikult tuleb vaadata seda, milleks laenu võetakse. Mitte mingil juhul ei tohiks olla nii, et me pikalt ja kestvalt võtame laenu jooksvateks kuludeks," märkis Sõerd, lisades et nii kulub 2024. aastal 900 miljonit eurot.