Oma identiteedi ja soolise kuuluvuse väljendusena asutas Torm kahe aasta eest koos õdede Briti ja Kristeniga sooneutraalse aluspesu äri. "Ütleme nii, et ma väiksest peale nagu tundsin, et seal midagi on, et mulle meeldis alati maskuliinselt ennast presenteerida, eriti just rõivastuse poolest," selgitas Torm põhjust, miks ta lõi äri, mis on mõeldud eelkõige LGBT+ inimestele ehk lesbidele, geidele, biseksuaalidele, transsoolistele ja teistele vähemustele.

"Meie tooted on ikkagi eelkõige ja põhiliselt mõeldud LGBT+ inimestele. See on see koht, kust meil see idee tuli, et siis täita seda turuauku ja luua midagi, mis on mitte sooliselt stereotüüpiline. Soostereotüübid just meie arvates pesu valdkonnas mängivad hästi suurt rolli."

Kui Torm, Britt ja Kristen oma pesuäri ideest õhinaga vanematele rääkisid, ei jaganud viimased kohe nende entusiasmi. Nüüd, kaks aastat hiljem on nad aga laste suurimad toetajad ja abistajad.

Tegu pole siiski pelgalt pereäriga, vaid see on Tormi jaoks viis, kuidas väljendada oma identiteeti ja soolist kuuluvust. Just see andis talle impulsi luua aluspesu, milles saaksid ka transinimesed end mugavalt tunda. Transmeheks nimetatakse meest, kes sündis vastassoolisena. Tormi teekond mõistmiseni, et ka tema on transmees, on olnud okkaline. Eriti vastuoluliste tunnetega meenutab ta oma teismeiga.

"Tundsin pidevalt nagu mingit ebakõla sellega, kuidas minust eeldatakse, et ma pean ennast presenteerima. Või kuidas näiteks inimesed mu ümber – kuidas neile meeldib riides käia või mis tegevused neile meeldivad või kuidas nad ennast kuidagi väljendavad või mis neile enda juures meeldib. Minul need kuidagi olid teistmoodi just sooliselt. Pigem nagu kattus poistega, kellega ma siis ühiskondlikult ei oleks pidanud nagu samastuma."

Oma identiteedi üle hakkas Torm mõtlema teismeea teises pooles, mil ta sai teada LGBT-teemadest ja erinevatest sooidentiteetidest. "Siis see klikk käis päris kiiresti, et see on siis see, mida ma terve oma elu tundnud olen."

Pärast õigete sõnade leidmist tuli Torm kiirelt kapist välja. Ta rääkis oma perele ära kogu loo. Ootamatult suhtusid vanemad toetavalt, ehkki see polnud neile kerge. Nad olid justkui päevapealt sattunud täiesti uude maailma, millest nad midagi ei teadnud.

Paraku üksnes toetav keskkond ei garanteeri transinimesele valutut soolist üleminekut. Selleks, et nii füüsiliselt aga ka juriidiliselt oma sugu tunnustada, tuleb läbida arstide kadalipp ja hulga bürokraatiat. Esmalt peab psühhiaater määrama transsoolisuse diagnoosi ning seejärel saab ennast kirja panna arstliku ekspertiisikomisjoni järjekorda.

"Nemad küsivad enda erialaga seonduvaid ja üldiseid küsimusi. Sa vastad neile nii, nagu sinu kogemus on olnud ja siis nad saavad hinnata, kas sa oled päriselt transidentiteediga inimene ja kas sa oled valmis nendeks füüsilisteks ja juriidilisteks ja sotsiaalseteks muutusteks," kirjeldas Torm.

Kuigi seaduse järgi peaks ekspertkomisjoni jutule saama kolme kuu jooksul, siis Torm pidi oma järjekorda ootama poolteist aastat ning väidetavalt on ka neid, kes on oma aega oodanud juba kolm aastat. Torm ei suutnud lihtsalt käed rüpes istuda ja hakkas otsima alternatiivseid lahendusi hormoonasendusravi alustamiseks. Ta pöördus ühe välismaa transkliiniku poole, kes ülemaailmselt pakub ka transinimestele meditsiiniteenuseid. Proviisorist õde Britt aitas teda meditsiinilise poolega.

Briti sõnul on paljudes riikides olemas online-kliinikud, mis keskenduvadki just transinimestele ja hormoonravile. "Seal on samamoodi: on arsti vastuvõtt ja retsept, aga see lihtsalt toimub läbi veebi. Ja sellega me siis saime natukene kiiremini selle ravi endale ja muidu ravi on täpselt sama, mis ka Eestis määratakse," selgitas Tormi õde.

Kui Eesti arstide komisjon on kinnitanud soolise ülemineku, peab terviseminister meedikute otsuse lõplikult allkirjastama. Alles pärast seda on võimalik ka ametlikult oma sooandmeid vahetada: muuta isikukood ning soomarker dokumentides. Eestis on komisjoni hinnangut vaja, et alustada hormoonasendusravi ja teha soolist üleminekut toetavaid operatsioone.

Tormi hinnangul on see süsteem vananenud. Ta toob eeskujuks riike, kus on juba enesemääratluse seadused, kus transinimene saab ise enda eest vastutada ja öelda, et ta on transinimene ja sooviks neid muutusi.

"Selline hindamine on kuidagi väga ebainimlik või selline, et ma pean enda identiteeti tõestama mingile grupile inimestele. See on imelik kontseptsioon, väga stressirohke ja aeganõudev protsess, ning riigi poolt ka ressursinõudlik," leiab Torm.

Alguses lootis Torm teha ülakeha operatsiooni Eestis, mis tähendab rinnakoe eemaldamist selleks, et luua maskuliinsem vorm. Pärast siinsete arstidega kohtumist mõtles ta aga ümber. Tema sõnul pole paljud Eesti meditsiinitöötajad piisavalt teadlikud transinimeste eripäradest ning nad kasutavad sildistavat sõnavara. Sestap pöördus ta Rootsi kogenud arsti poole.

Ülakeha operatsiooni maksumus on Eestis ja Rootsis samas suurusjärgus – 4000 kuni 5000 eurot. Seda Eesti tervisekassa ei rahasta. Nii suurt summat polnud Tormil kohe võtta, ent ta leidis võimaluse, kuidas kaasata oma pereäri. Uue kollektsiooni tutvustuse ühendas ettevõte oksjoniga, kus kaasati erinevaid Eesti disainereid ja kväärkunstnikke. Kogutud raha läks Tormi ülakeha operatsiooni fondi.

Möödunud aasta suvel jõudis Torm viimaks soovitud operatsioonile. Kõik läks ootuspäraselt ja ta taastus kiiresti. Lisaks jätkab Torm hormoonraviga.

"Ma arvan, et kõige rõõmsam aeg on kindlasti praegu, kus ma nüüd saan elada endale ja väljendada ennast nii, nagu ma soovin. Ja mul on nii, ma olen leidnud endale nii toetavad inimesed ümber," kinnitab Torm.