Kuigi Lätis on õpetajate palgad veel madalamad kui Eestis, on mõlemal pool piiri surve neid palku veel tõsta ja reguleerida ka õpetajate koormust. Aga, nagu näeme, on Lätis ja Eestis need lahendusteed erinevad.

Karlis Ulmanise ajast pärit ajaloolist nime - Sõbraliku kutsega - kandev Võnnu riigigümnaasium on üks paljudest Läti koolidest, kus ei jõua õpetaja palk pedagoogide ülekoormusele järele.

"Õpetajate koormuse tasakaalustamine pole veel lahendatud, kuid oleme sinnapoole teel. Õpetaja kogu tööpäev kulub praegu tundide andmisele.
Kodus tehtava töö, näiteks tööde parandamise, eest ei maksta. Samas on meil 40-50 õpilasega koole, mida haridussüsteem ei suuda ülal pidada. See takistab ka õpetajate palgatõusu," sõnas Sõbraliku kutsega Cesise riigigümnaasiumi direktor Oskars Kaulens.

Läti õpetajad on streikinud ja siunanud poliitikuid, nüüd on haridus- ja teadusministeerium pakkunud lahenduse, mis seab omavalitsused valiku ette - kas reformida koolivõrku või maksta kohalikust eelarvest rohkem. Seejuures on paar üldist kindlat põhimõtet - põhikooli sõit ei tohiks võtta lapsel kauem kui 40 minutit ja gümnaasium ei tohiks olla kaugemal kui poolsada kilomeetrit. Klassi nõrgemate toetamise kõrval seatakse Lätis tingimuseks ka edukamate õpilaste areng.

"Praegu sõltub õpetaja palk sellest, kui palju elab omavalitsuses lapsi. Nüüd oleme ette valmistanud mudeli, mille põhjal ei ole enam raha lapsega seotud, vaid omavalitsusele makstakse haridusprogrammide põhjal. Nimetame neid koolide õppekavadeks. Nende läbiviimiseks on seatud tingimus, kui suur peab õpilaste rühm. Seega on klassi toimimiseks tarvis teatud hulk õpilasi," sõnas Läti haridus- ja teadusminister Anda Cakša.

"Meil Eestis pole rahastusmudel selle järgi, meil on see lihtsalt pearaha järgi. Ja me ei sea klassikomplekti suurusi praegu veel ette. Aga me püüame omavalitsustega läbi rääkides koolivõrgus kokku leppida. Väljakutse on ühesugune. Valus on see ikka kõigile ühtmoodi," sõnas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

"Riigikeel on meie riigi julgeoleku tagamisel väga tähtis osa. Et me ei elaks erinevais meediaruumides, et me suudaks elanikke paremini riigiga siduda. Teeme seda just riigikeele kaudu," ütles Cakša.

"Mis keeles on näiteks psühholoogi teenus erivajadusega lapsele koolis võimaldatud, need olid meie arutelukohad. Aga tundub, et Lätil on läinud see üleminek väga hästi, väga sujuvalt, ilma igasuguste suuremate takistusteta," ütles Kallas.

Koolide rahastusmudel plaanitakse Lätis läbi arutada iga omavalitsusega eraldi.