Pavel teatas veebruaris, et Tšehhi leidis viisi, kuidas hankida Ukrainale 800 000 mürsku. Märtsi esimeses pooles selgus, et raha mürskude jaoks on olemas ning laskemoon võib juba mõne nädala jooksul Ukrainasse jõuda.

Väli hinnangul võttis Pavel mürskude otsimiseks kasutusse oma varasema kogemuse.

"Ma usun, et siin on ikkagi tõepoolest mängus tema sõjaväelase taust. Ta on selline hästi rahulik, kuulab ära, aga annab ka tegevusvabadust ja ta on ka põhjalik. Nii et ilmselt tõepoolest see, et ta nüüd on ühe NATO riigi president, aga olles enne olnud üsnagi pikalt nii NATO peakorteris kui ka enne seda Euroopa Liidu peakorteris, siis kõik see mängis sinna, kus ta võttis oma varasema kogemuse kokku ja palus ära teha kodutöö. Ja kui tšehhid tulid selle algatusega välja, otsustades selle järgi, kui kiiresti ja kui palju sinna haakuti ja liituti, siis midagi pole teha, müts maha," sõnas Väli.

Väli sõnul ei ole Tšehhide algatusega lubatud kõiki mürske veel olemas, vaid need tulevad alles tehastest. "Pigem ikkagi räägitakse ostudest, mis tuleksid tehastest. Ma arvan, et päris kõiki neid mürske kindlasti täna olemas veel ei ole. Ikkagi need saadakse mingisuguse ajaraamistiku jooksul. küll aga ma usun, et kui me räägime siin esimestest saadetistest, siis need mürsud on kindlasti reaalselt kuskil ladudes juba olemas," lisas ta.

Väli hinnangul ei ole välistatud, et selle algatusega võivad Ukrainale mürske müüa ka sellised riigid, kes on sõja suhtes neutraalsed või isegi Venemaa suhtes pigem sõbralikud.

"Kui vaadata, missugused riigid oleksid võimelised selliseid kaliibreid (155mm ja 122mm - toim.) tootma, siis neid on üle maailma, neid on nii Euroopas kui Aasias kui ka Aafrikas. Ja ma usun, et on täitsa võimalik, kuna /.../ ma saan aru, et tšehhide skeem on selline, et mitte nüüd nemad ei saa raha ja siis ise toovad välja, vaid pigem nad viivad kokku tootja ja selle riigi, kes on valmis seda raha andma. Kui see ostja on nii-öelda selline kaalukas ja hea renomeega riik, siis võib täitsa vabalt olla nii, et mingid kolmandad riigid mingi partii, eriti kui veel võib-olla makstakse natukene rohkem, annavadki neile ära. Ja ei saa välistada ka seda, kui me räägime eriti Aasia tootjatest, et mine tea, võib-olla sedasama partiid jahtis ka Venemaa läbi mingi vahendaja," kommenteeris Väli.

"Siin on päris päris palju neid riike, kes selliseid kaliibrid toodavad. Nii et ma usun, et kui nüüd võrrelda meie omaenda initsiatiiviga, selle miljoni mürsuga, siis üks põhjuseid kindlasti, miks tšehhide initsiatiiv on paremini käima läinud, on see, et sellest miljonist mürsust ikkagi esialgu räägiti ju sellise tingimusega, et need peavad olema toodetud Euroopa Liidus sees," lisas ta.

Väli sõnul ei saa välistada, et osa Tšehhide algatusega saadud mürskudest on juba või kohe jõuavad Ukrainasse.

Ukraina sõja kõrval pole Venemaal jõudu mingiks uueks konfliktiks

Viimasel ajal on meedias ilmunud hoiatused, et Venemaa valmistub pikemaks vastasseisuks NATO-ga. Näiteks ütles Leedu luure oma aastaraamatus, et Venemaa kulutab tohutuid ressursse mitte ainult sõjale Ukrainaga, vaid valmistub ka pikaajaliseks vastasseisuks NATO-ga

Väli hinnangul tasub selliseid jutte võtta tõsiselt, kuid oluline küsimus on see, mida selle infoga peale hakata.

"Kui me vaatame suurt pilti, siis loomulikult Venemaa eesmärk on olla üks jõukeskusi maailmas. Ja selge on see, et selleks, et Venemaa kaal suureneks, peab ju kellegi kaal vähenema. Ja kui me vaatame Euroopat, siis on ilmselge, et Venemaa eesmärk on lõhkuda praegu kehtivat julgeolekuarhitektuuri, mille üks kõige olulisemaid alussambaid on NATO. Nii et see vastandumine NATO-ga on ilmselgelt Venemaa välispoliitiline ja julgeolekupoliitiline doktriin. Nii see on," kommenteeris ta.

Väli selgitas, et Venemaa küll üritab end valmistada võimalikuks olukorraks, kui vastasseis NATO-ga peaks tekkima, kuid Ukrainas käiva sõja kõrvalt ta midagi teha ei suuda.

"Pigem ikkagi Venemaa üritab ennast selliselt ümber sättida, et juhul, kui nüüd see teema lauale tuleb – ja ma ei usu, et sellest hakatakse nüüd väga tõsiselt praktikas rääkima enne, kui see Ukraina sõda läbi pole, sest Venemaa lihtsalt ei suuda rohkem midagi muud teha –, siis kahtlemata Venemaa neid samme teeb. Iseasi muidugi on see, et need sammud paberil nii-öelda juba käivad. Mõnda aega tagasi ju muudeti sõjaväeringkondade struktuuri. Nüüd siis on tulnud välja jutud, kus hakatakse looma uusi armeesid ja uusi diviise, uusi brigaade. Aga esialgu on see jutt ju ainult paberil ja Ukraina sõja praeguses staadiumis ma väga sügavalt kahtlen, et Venemaal on võimekust midagi sellist uut, sellises mastaabis looma hakata," rääkis Väli.

"Relvastus ju on ainult üks komponent. Kõik need uued armeed tahavad ju kõigepealt, et nad oleksid juhitud. Teiseks, need armeed peavad olema mehitatud, nad peavad olema varustatud ja nii edasi. Ja hetkeseisuga ju peale paberi ja võib-olla ka mingisuguse vana hoone, mis kunagi oli kasutatud sõjaliseks otstarbeks, suurt midagi ju ei ole olemas reaalselt. Ja täna on ju näha, et sõjategevuse intensiivsus on selline, et Venemaal ei ole ressurssi millegi suuremastaabilise loomiseks lisaks kusagile kõrvale," ütles ta.

Lisaks on Väli sõnul pakutud Venemaa ja NATO võimaliku vastasseisu tekkimiseks erinevaid ajaperioode ja tingimusi.

"Meil on pakutud välja, et kolm aastat, sakslased pakkusid välja, et kaheksa aastat ja nii see läheb. Kuid need pakkumised ju on alati seotud teatud tingimustega ja neid tingimusi on olnud ka ju mitmeid. Aga kõigil nendel, nii palju, kui mina neid kuulnud olen, on esiteks ühine nimetaja see, et Ukraina sõda peab olema läbi. Teiseks, et see peaks sellisel juhul olema läbi nii, et see ei ole lõppenud Venemaa täieliku kaotusega ehk siis Venemaa on sealt tulnud välja vähemalt mingilgi määral oma nägu ja ressurssi säilitades. Ja kindlasti kolmandaks peab olema rahvusvaheline olukord ka selline, kus kollektiivne lääs oleks seotud kusagil mujal mingite muude konfliktidega. Siis me võime rääkida, et Vene oht on kasvanud niivõrd suureks, et seda tuleb hakata kuidagi veel rohkem tõsisemalt võtma," selgitas Väli.