Esmaspäeval riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil esinenud Roosimaa selgitas, et hea maksudisain on lihtne ja mugav ja seda maksu on maksukohustuslastel keeruline vältida. Ta tõi komisjoni ees välja neli probleemi ja tööülesannet, mis MTA-l on seoses kavandatava maksuga.

Roosimaa sõnas, et kuna MTA kaasab asjast huvitatud erialaliite maksude ettevalmistamisse, siis aasta 2026 tundub magustatud jookide maksu rakendamise puhul realistlikum kui järgmise aasta. Ta tõi välja ka maksu rakendamise hinna riigile. "Maksu rakendamiseks kulub 4,9 miljonit eurot nelja aasta peale. Kaks miljonit maksavad IT-investeeringud ja -arendus, mille täpne hind sõltub eelnõu sisust, kolm miljonit eurot on majanduslikud kulud ja personalikulud," sõnas Roosimaa.

"MTA-le tekitab küsimusi maksuobjektiga seonduv. Maks on kitsalt sihitud, aga maksuvabastused on segased – kuidas maksustada magustatud jooke, mida kasutatakse mitmel otstarbel. Näiteks kas tekivad maksuerisused magustatud joogile, mida müüakse kohvikus joogiks ja mida kasutatakse kondiitritoodete valmistamiseks," rääkis Roosimaa.

Samuti tekitab MTA-le küsimusi, kuidas peaksid ennast maksukohustuslastena ära tundma importijad. "Eriti siis, kui tarneahelad on erinevad. Mil määral on MTA-l võimalik neid üles leida ja tuvastada, kui neil pole registreerimise või litsentseerimiskohustust?" arutles Roosimaa.

Roosimaa rõhutas, et ükski uus maks ei rakendu järelevalveta. "Tekitab küsimusi, kuidas leiame üles maksu maksjad. Ja kui need isikud on meile teada, kuidas siis kontrollida, kas andmed, mida nad esitavad, on õiged. Lisaks pole eelnõu järgi väiketootjatel andmete esitamise kohustust," sõnas Roosimaa.

"Selgitamist vajab, kuidas praktikasse rakendada MTA järelevalvekohustus, et see oleks mõistlik ja mitte rahaliselt koormav. Kuna maksuarvestus põhineb tootel oleval infol, siis kuidas saame hinnata maksukohustust, kui proovi saame võtta ühest pudelist, aga ei saa seda rakendada tervele partiile. Ühe analüüsi maksumus on 90 eurot," sõnas Roosimaa.

Komisjoni ees esinenud toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepp ütles komisjonile, et kavandatav n-ö limonaadimaks pole tervisemaks. "Maailma tervishoiuorganisatsiooni argumente kasutatakse valikuliselt. Meie tellitud Kantar Emori uuring näitab, et 62 protsenti küsitletutest on magustatud jookide maksu vastu. Peame seda sotsiaalministeeriumi algatust vastutustundetuks ja küünilliseks, sest tarbijatel ja tootjatel on rasked ajad," sõnas Potisepp.

"See maks ei too raha riigieelarvesse ega aita kaasa tootjate enesereguleerimisele ja me ei vaja seda, sest meil on enesereguleerimine olemas," sõnas Potisepp.

Potisepale vastusena kinnitas terviseminister Riina Sikkut (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), et kavandatav maks on tervisemaks. "Kui oleksime soovinud täita vaid riigikassat, siis oleksime teinud laiema baasiga maksu, nagu Soome või Läti. Meie soov väga kõrge suhkrusisaldusega jooke maksustada on päris," sõnas Sikkut.

"Maksumäära vähendamine vastavalt suhkru kogusele peaks olema retseptides suhkru vähendamise motivaator. Eesti maks on kõrgem kui Lätis, aga nemad ei soovi retseptuuri muutmist, vaid soovivad eelarvet täita. Eesti ei teeks maksu, mis on MTA-le koormavam, kui sooviksime eelarvet täita," rääkis Sikkut.

Sikkut lisas, et laste tervis pole ainult riigi mure, vaid peaks olema kõigi mure. "Me ei saa laste tervisega tegeleda siis, kui tootjatel hakkab järsku hästi minema," sõnas Sikkut. Teadlikkuse tõstmisest ei piisa, tuleb rakendada ka teisi meetmeid, lisas minister.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon sai esmaspäevasel avalikul istungil ülevaate magustatud jookide maksustamisest.