Nädalavahetusel süvenesid vastuolud Rootsi koalitsioonivalitsuses uue soolise indentiteedi seaduse teemal. Rootsi parempoolsesse valitsusse kuuluvad Mõõdukas Koonderakond (moderaadid), Kristlikud Demokraadid (KD) ja liberaalid ning valitsust toetavad parlamendis parempopulistlikud Rootsi Demokraadid.

Kristerssoni valitsuse uus soolise enesemääratluse eelnõu lubaks inimestel muuta oma juriidilist sugu alates 16. eluaastast. Samuti ei nõuaks seadus enam vastava taotluse esitamiseks arstlikku diagnoosi.

Eelnõu toetavad liberaalid ja moderaatide juhist Kristersson ning selle vastu on Rootsi Demokraadid ja KD.

Samas ütles asjaga kursis olev isik Euractivile, et Kristerssoni enda erakonna sees on suur vastuseis uuele seadusele.

"Võrreldes hiljutiste otsustega, mis mobiliseerisid erakonda ühehäälselt, nagu NATO-ga liitumine, on soolise enesemääratluse eelnõu üks suuremaid vastuseisu allikaid moderaatide seas viimastel aastatel. Võib-olla on lausa kolm neljandikku erakonna saadikutest selle vastu, peaministri üleskutsele vaatamata," ütles üks liberaalidele lähedane allikas.

Rootsi Demokraatide asejuht Michael Rubbestad väidab, et eelnõu avaldab mõju riigieelarvele, mistõttu tuleb seda menetleda riigieelarvega koos. Viimast aga võetakse vastu rangelt koalitsiooni sees ja kõikide partnerite heakskiidul.

"Minu seisukoht on, et me ei saa seda toetada," ütles Rubbestad, lisades, et talle valmistab muret, et arstlikku diagnoosi enam ei nõutaks.

KD liikmest Rootsi sotsiaalkomisjoni juht Christian Carlsson aga ütleb, et juriidilise soo muutmise lihtsustamisega kaasneb liiga palju finants- ja haldusprobleeme. Tema sõnul saab taotleja juriidilise soo muutmise järel uue isikukoodi, ning kui protsess muutub lihtsamaks, võib inimene taotleda uuesti juriidilise soo muutmist, saades nii kolmanda isikukoodi.

Isikukoodide rohkus võib Carlssoni sõnul soodustada finantskelmust.

Liberaalid ei näe aga eelnõu puhul mingeid tõsiseid probleeme.

"Ma ei pea seda riigi jaoks hiiglaslikuks muutuseks, kuid see tähendab palju sellele haavatavale kogukonnale," ütles liberaalide Riksdagi fraktsiooni juht Lina Nordquist.

Kuigi koos opositsiooniliste sotsiaaldemokraatidega oleks moderaatidel ja liberaalidel piisavalt hääli eelnõu vastuvõtmiseks, pole veel opositsiooni juhtiv jõud avalikustanud, kuidas see kavatseb hääletada 17. aprillil toimuval parlamendihääletusel.

KD ja Rootsi Demokraadid loodavad aga järelejäänud kahe ja poole nädala jooksul veenda peaministrit eelnõust loobuma.