Plaani eesmärk on tagada abi Ukrainale osutamise sõltumata USA valimistulemusest. Stoltenberg kirjeldas NATO tasemel abi osutamist kui "mehhanismi kaitsmist poliitiliste tõmbetuulte eest", vihjates USA ekspresidendi Donald Trumpi võimalikule valimisvõidule novembris peetavatel presidendivalimistel.

Financial Timesiga suhelnud ja plaaniga kursis oleva viie ametniku sõnul koordineeriks NATO edaspidi Ukraina abistamist kaitsealliansi 32 liikmesriigi poolt. Heakskiidu saavutamise korral läheks NATO-le üle kontroll USA juhitud Ramsteini formaadi üle, milles osalevad riigid lepivad regulaarselt kokku Ukrainale täiendava sõjaabi osutamises. Plaani elluviimine tähendaks, et NATO hakkaks esmakordselt juhtima surmavate relvade saatmist Ukrainale.

Stoltenberg soovib leppida plaani heakskiitmises kokku juulikuus peetavaks NATO tippkohtumiseks, mis leiab aset Washingtonis.

"See oleks Rubico ületamine. NATO rolliks hakkab olema relvaabi koordineerimine Ukrainale. Näen, et konsensus on tekkimas, ning arvan, et me jõuame sinna selleks ajaks, kui astume Washingtoni suunduva lennuki pardale," ütles üks ametnikest.

Ettepank tuleb ajal, kui USA kongressi esindajatekoda pole siiamaale vastu võtnud Bideni administratsiooni eelnõu, mis hõlmab 60 miljardi dollari ulatuses Ukraina abistamist. Bideni peamine oponent USA presidendivalimistel Donald Trump on kritiseerinud eelnõu ning paljud NATO ametnikud ja liitlased kardavad, et tekkinud patiseis vihjab Valge Maja positsiooni võimalikule muutumisele Trumpi valimisvõidu korral.

Kuigi kõik NATO liikmed peaksid Stoltenbergi plaani järgi tagama Ukrainale 100 miljardi dollari väärtuses sõjaabi, oleks USA panus oluliselt väiksem kui arutlusel olev 60 miljardi dollari suurune abipakett. Ühe ettepaneku järgi panustaksid kõik riigid uude abipaketti proportsionaalselt sama palju, kui nad panustavad NATO ühisesse eelarvesse. Sel korral peaks USA panustama ainult 16 miljardit dollarit.

"100 miljardit dollarit viieks aastaks, et toetada Ukraina tulevikuväge," ütles üks anonüümseks jääda soovinud diplomaatidest, lisades, et NATO eelarve puhul rakenduvate osakaalude kasutamine lahendaks koorma õiglase jaotumise probleemi.

Plaani eesmärk on korraga kindlustada Ukraina pikaajalist abistamist enne võimalikku Trumpi valimisvõitu ning anda Kiievile konkreetse võidu NATO tippkohtumisel, arvestades asjaoluga, et mitme liikmesriigi jätkuva vastuseisu tõttu ei saa Ukraina tõenäoliselt ka seekord selgeid lubadusi tulevase NATO-liikmesuse kohta.

"Välisministrid arutavad parimat viisi NATO Ukraina toetamise haldamiseks, et teha seda tugevamaks, ennustatavamaks ja püsivamaks," ütles üks ametnikest, lisades, et arutelud kestavad ilmselt kuni juulikuuni välja.

Hetkel haldab suuremat osa lääneriikide abist Ukrainale Ramsteini grupp, mis on ametlikult tuntud Ukraine Defense Contact Group nimetuse all. Grupi liikmed kohtuvad regulaarselt, et arutada kahepoolset abi Ukrainale.

Samas hoiatasid kaks diplomaati, et Stoltenbergi ettepaneku vastuvõtmine nõuaks kõigi 32 NATO liikme heakskiitu ning seetõttu võivad läbirääkimised venida ja ettepaneku algne ambitsioon väheneda.

Suurimat vastuseisu oodatakse neilt riikidelt nagu Ungari, mis on vastu Ukrainale sõjaabi saatmisele. Samuti kardavad osad liikmesriigid anda NATO-le ametlikku rolli Venemaa-Ukraina sõjas. Vene autoritaarne valitseja Vladimir Putin ja Vene propaganda maalivad sõjast Venemaa ja NATO vahelist konflikti.

"Töötame jätkuvalt meie sõpradega Euroopas ja Kanadas, et tagada abivoogude jätkumist. See on fookuses NATO peakorteris," kommenteeris teateid Stoltenbergi plaani kohta USA saadik NATO juures Julianne Smith.